Admiral (liblikas)

Allikas: Vikipeedia
Admiral
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Liblikalised Lepidoptera
Sugukond: Koerlibliklased Nymphalidae
Perekond: Vanessa
Liik: Admiral

Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured musta-ruugekirjud tiivad. Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. Eestiivad on tagatiibadest pikemad ja sellepärast jäävad nende otsad nähtavale. Selletõttu on tema tiibade alaküljel kahesugust mustrit. See osa eestiibadest, mis puhkeasendis jääb varjatuks, on eredalt värvunud, aga näha on seda üksnes lennu ajal. Eestiibade otsad ja tagatiivad on seevastu varjevärvusega.[1]

Admirali tiibade siruulatus on 65–70 mm[viide?].

Admiral alaküljelt.

Elupaik ja -viis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel ja niitudel mitmesuguste taimede õitel.

Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini sisse lõuna poolt, seepärast kutsutakse admirali mõnikord ka rändliblikaks. Sama on ka Põhja-Ameerikas: admiral talvitub Lõuna-Texases ja igal kevadel rändavad liblikad sealt põhja poole.

Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela – neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni) [viide?]. Kuid Lõuna-Euroopas võib teda kohata talv otsa lendamas. Admiralid on maiad liblikad – lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel.

Röövikud toituvad peamiselt kõrvenõgesel, lõuna pool ka juudinõgese lehtedel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.

Admirali röövikud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Loomade elu", 3. kd., lk. 282-283, joon. 322, tahvel 48

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]