Kiililised

Allikas: Vikipeedia

 See artikkel räägib putukate seltsist; tööriista kohta vaata artiklit Kiil (tööriist); laeva osa kohta vaata artiklit Kiil (laevandus); Saksa linna kohta vaata Kiel.
Kiililised
Kiililised
Taksonoomia
Riik
 Loomad Animalia
Hõimkond
 Lülijalgsed Arthropoda
Klass
 Putukad Insecta
Selts
 Kiililised Odonata

Kiililised (Odonata) on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised (Zygoptera) ja eristiivalised kiilid (Anisoptera).

Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.

Sisukord

[redigeeri] Välisehitus

Kiililistel on pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Tavaliselt on kiilide keha erksalt värvunud, enamasti rohelise- või sinisekirju.

Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused. Siia kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased ja kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased, kelle isaste tiivad on sinised.

Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased, samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Kiililised on röövtoidulised, kes püüavad saaki õhust. Kiilidel on tugevad lõuad. Nende ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi, millega lennul putukaid püüda. Kiililised on aktiivsemad soojade päikesepaisteliste ilmadega.

[redigeeri] Eluviis

Üldiselt elavad kiilid veekogude läheduses, kuid osade liikide esindajad võivad sooritada ka pikemaid lende sisemaale. Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Putukaid püütakse lennult: mitmesugused kahetiivalised, kiletiivalised, liblikad, ehmestiivalised. Saakobjektide suurus oleneb suuresti kiili enda suurusest.

Lennuaeg jääb kiililistel soojemale perioodile ehk kevade lõpust kuni sügise alguseni. Aktiivsed on kiilid enamasti päevasel ajal, ööseks peatuvad puuokstel, veetaimede veepealsetel osadel, kus langevad puhkeseisundisse (tardesse).

[redigeeri] Sigimine ja areng

Paarumisrituaalid on küllalt keerulised. Isased konkureerivad emaste pärast võideldes omavahel, mille käigus võidakse üksteisele tekitada küllaltki raskeid vigastusi. Võitluses peale jäänud isane haarab emase rindmikust jalgadega kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades suguaparaadi spermaga. Sellele järgneb kopulatsioon, mille käigus isane kinnitub sabajätketega emase külge ning viib seejärel sperma emaslooma suguteedesse.

Paarumine võib toimuda kas maapinnal või siis osaliselt või ka täielikult õhus. Viljastatud emane alustab munemist peatselt pärast suguühte toimumist. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad elusatesse või surnud taimekudedesse, suurem osa eristiivalistest aga kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Vesikiillased aga näiteks kasutavad munemissubstraadina veekogude kaldapinnast. Munast väljub eelvastne, kes on ümbritsetud kitiinkestaga. Eelvastse staadium kestab mõne minuti, seejärel kest puruneb ja sealt väljub vastne, keda nimetatakse ka nümfiks või neidiseks.

Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil.

[redigeeri] Kiililiste sugukonnad Eestis

[redigeeri] Eesti ohustatud kiililised

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Galerii

Harilik sinikiil Orthetrum cancellatum

Sadulliidrik Coenagrion puella

Sadulliidrik Coenagrion puella

Austrolestes cingulatus

Soo-tondihobu Aeshna juncea

Kollane loigukiil Sympetrum flaveolum

Kiililise pea

Platetrum depressum

Trithemis kirbyi

Sympetrum fonscolombii

Vastne

Austrogomphus guerini

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Kiililised"
Personaalsed tööriistad