Rabamurakas

Allikas: Vikipeedia
Rabamurakas

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Perekond Murakas Rubus
Liik Rabamurakas
Binaarne nimetus
Rubus chamaemorus
L.

Rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv mitmeaastane kahekojaline rohttaim.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Rabamuraka teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest χαμαι chamai 'maapinnal' ja μορος moros 'mooruspuu'.

Rahvapärased nimetused: põldmari, marivars, põldvääne, karumarjad.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Ta kasvab põhjas kuni 78. ja lõunas kuni 55. põhjalaiuseni, mägedes hajusalt kuni 44. põhjalaiuseni. Eriti tüüpiline on ta Põhja- ja Baltimaadele, kuid kasvab ka Briti saarte nõmmedel, Gröönimaa rannikul, suuremas osas Venemaast ning peaaegu kõikjal Kanada ja Alaska mandriosas. Ameerika Ühendriikides kasvab rabamurakat veel Minnesota, New Hampshire'i ja Maine'i osariigis ning pisut ka New Yorgi osariigi mägedes.[1] Jääajal oli taime levila märksa suurem ning jäänukina sellest ajast kohtab neid Saksamaal Weseri ja Elbe orus, kus nad on looduskaitse all.

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Rabamurakas talub külma alla –40 °C, kuid on tundlik soola ja kuivuse suhtes. Ta eelistab märgi päikesepaistelisi kasvukohti, mille muld on happeline (pH 3,5–5).

Eestis võib rabamurakat esineda kohati massiliselt. Rabamurakas kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas. Tavaliselt esineb ta koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Rabamuraka isasõis
Rabamuraka emasõis

Murakataim kasvab enamasti 10–25 cm kõrguseks.

Varred ja lehed[muuda | muuda lähteteksti]

Vars on püstine. Sellele kinnitub tavaliselt 2–4 ümarneerjat 5–7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelist lehte.

Õied[muuda | muuda lähteteksti]

Õied on ühesugulised, 4–6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Murakaõis on suur ja avatud, mida meelsasti külastavad sirelased ja teised kahetiivalised, kuid ka väiksemad mardikalised ja kimalased.[2]

Murakad

Maa-alune osa[muuda | muuda lähteteksti]

Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom.

Vili[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5–25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on alguses kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ja muutub pehmeks.

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Rabamurakas õitseb mais ja juunis. Taime tolmeldavad putukad. Erinevalt enamikust murakaliikidest ei ole rabamurakal isetolmlemine võimalik, selleks on vaja kaht eri soost taime.

Vili valmib juulis-augustis. Hästiidanevaid seemneid levitavad linnud. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakat söövad teiste hulgas sookurg ja karu, kelle seedekulgla läbinuna on seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda.

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Taime paljundamiseks tuleb mais või augustis risoomist jupp lõigata ja maha istutada. Saadud taim on oma vanema geneetiline koopia.

Saak on aastati väga erinev. Viljumine on tundlik nii hiliste öökülmade kui ka teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste suhtes.

Põhjamaades on püütud välja töötada võimalusi rabamuraka kasvatamiseks kultuurtaimena, kuid seni ei ole see eriti hästi õnnestunud. Norra impordib Soomest igal aastal 200–300 tonni rabamurakaid ning Norra valitsus on käivitanud nende aretamise ja kasvatamise projekti, kaasates soomlasi, rootslasi ja šotlasi. Alates 2002. aastast müüakse sorte Apollo (isastaimed), Fjellgull (emastaimed) ja Fjordgull (emastaimed). Murakat kasvatatakse aladel, mis üldjuhul ühegi teise põllumajandustaime kasvatamiseks ei sobi, näiteks Norra põhjarannikul.[1]

Rabamurakamarjade müügihind oleneb tugevalt aastasest saagist. See võib küündida 10 euroni kilogrammi kohta.[3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toitained, toiteelemendid ja vitamiinid[4]
Koostis Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 87,0 g
Kalorsus 51 kcal
Valgud 2,40 g
Lipiidid 0,80 g
Tuhk 1,20 g
Süsivesikud 8,60 g
Kaltsium (Ca) 18,0 mg
Raud (Fe) 0,70 mg
Fosfor (P) 35,0 mg
C-vitamiin 158,0 mg
B1-vitamiin 0,05 mg
B2-vitamiin 0,07 mg
B3-vitamiin 0,90 mg
A-vitamiin 10,5 μg

Rabamuraka vili on aromaatne ja maitsev. See sisaldab suhkruid, sidrunhapet ja C-vitamiini. Viljad sisaldavad ka bensoehapet, mis on looduslik konservant ja annab viljadele hea säilivuse. Värsketel marjadel on iseloomulik hapukas maitse. Üleküpsenud marjad muutuvad kreemikaks ja nende maitse meenutab jogurtit.[5]

Poolküpsena korjatud vili järelvalmib. Vilja kasutatakse värskelt ning sellest tehakse näiteks moosi, kompotti, mahla, siirupit, veini, likööri ja muid jooke. Soomes süüakse marju kohaliku leibjuustuga, lisades palju koort ja suhkrut. Rootsis pannakse murakaid vahvlijäätise peale. Norras süüakse neid vahukoore ja ohtra suhkruga ning pannakse martsipanikoogi peale. Kanadas maitsestatakse murakatega õlut ja tehakse moosi, kuigi mitte nii palju kui Skandinaavias. Alaskal segatakse marju loivaliste, põhjapõdra või karibuu rasvaga ja suhkruga, et valmistada niinimetatud eskimojäätist, mille täpne koostis oleneb piirkonnast.

Rahvameditsiinis on vilja ja ka kogu taime kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel. Meremehed ja põhjarahvad on murakat kasutanud skorbuudi ärahoidmiseks.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Rabamurakat kujutatakse Norra Unjárga valla vapil ja Soome kaheeurosel mündil. Rootsi erakonna Rahvusdemokraatide logol on kujutatud rabamuraka isasõis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Bakeapple - Rubus chamaemorus". Encyclopedia of Life. Vaadatud 07.03.2018.
  2. 2,0 2,1 R. Kuresoo, H. Relve, I. Rohtmets, " Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht", Varrak 2001.
  3. Record Cloudberry CropLures Thousands of Finns to Lapland Bogs (inglise keeles)
  4. "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 27.12.2010.
  5. Astrid Lepik (04.07.2011). "Rabamurakas - toitev ja väärtuslik metsamari". Maakodu. Vaadatud 07.03.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]