Mikalojus Konstantinas Čiurlionis
Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (ka M. K. Čiurlionis; 22. september 1875 – 10. aprill 1911) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat.
Paljud tema maalitud pildid said muusikalised pealkirjad, näiteks "Päikesesonaat", mis koosnes neljast pildist; "Kevadesonaat", samuti neljaosaline pildisari: Allegro, Andante, Skertso ja Finaal. Selliseid näiteid leiame tema loomingust teisigi, näiteks pildid nimetusega "Prelüüd" ja "Fuuga".
Sisukord |
Elulugu [muuda]
Čiurlionis õppis muusikat kahes konservatooriumis: alguses Varssavis, seejärel Leipzigis. Lisaks käis ta Varssavi kunstikoolis. Nende kahe õpitud alaga tegeles ta edukalt elu lõpuni.
Suur osa tema teostest on seotud leedu rahvaloominguga nii muusikas kui ka maalikunstis. Mõlemal alal oskas ta rahvapärast alget siduda kaasaegse väljenduslaadiga.
Alates 1907. aastast elas Čiurlionis Vilniuses Leedus ning aitas igati kaasa sealse kultuurielu arengule. Ta osales oma kunstiloominguga näitustel ning aitas organiseerida muusikaelu.
Muusika [muuda]
Čiurlionise loomingus on esikohal klaverimuusika, kuid tal on ka kooritöötlusi rahvalauludest, kammermuusikast jm. Tuntud on näiteks programmilised orkestriteosed "Mets" ja "Meri", kus väljendub helilooja armastus looduse vastu.
Sümfooniline poeem "Meri" [muuda]
Sümfoonilise poeemi "Meri" kirjutas Čiurlionis aastail 1903–1907 sümfooniaorkestrile ja orelile. Esiettekanne toimus helilooja 25. surma-aastapäeval 1936. aastal. "Tahaksin luua sümfooniat lainete mühast, saja-aastase metsa salapärasest kõnes, tähtede särast, meie lauludest ja oma piiritust igatsusest," kirjutas helilooja teose kohta oma armastatule.
Sümfooniline poeem "Mets" [muuda]
Sümfooniline poeem "Mets" (1900–1901) on noore helilooja esimene iseseisev töö, mis oli kirjutatud Varssavis välja kuulutatud konkursile ning tunnistati seal parimaks. Teos kanti esmakordselt ette Peterburis helilooja esimesel surma-aastapäeval 1912. aastal. Siin põimuvad kaks kujundit: saladuslik-muinasjutuline ning tõsieluline-olustikuline. Väljendusvahendid on tüüpilised romantilisele muusikale, kuid väljapeetud ja maitsekad. Teosest õhkub kodumaa-armastust, igatsust ja lüürikat. Mõlemad poeemid on romantilise meeleoluga programmilised teosed.
Allikas [muuda]
- Katri Peetsalu "Lühiülevaade muusikaloost VI klassile"
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mikalojus Konstantinas Čiurlionis |
