Anna
 |
See artikkel räägib Maarja emast; eesnime kohta vaata artiklit Anna (eesnimi); küla kohta Eestis vaata artiklit Anna küla; küla kohta Lätis Anna (Läti); alevi kohta Venemaal Anna (Voroneži oblast). |
Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.
Anna legendi toob meieni 2. sajandist pärine Jaakobuse protoevangeelium.
Annal ja Joakimil polnud lapsi, kuid Anna palvete peale ilmus talle ingel, kes lubas, et Anna saab lapse. Anna tõotas pühendada tulevase lapse jumalale. Nii sündiski Maarja. Lool on tuntav sarnasus Vana Testamendi Hanna ja Samueli looga ning kuna Hanna ja Anna tähendavad mõlemad "armu, armuaega või kaunidust", siis on Anna legend tõenäoliselt sama päritolu[1].
Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud karjuse Akari tütrest, kes abiellus Joakimiga ning sai neljakümneaastaselt Maarja.
Anna kultus pärineb 6. sajandist, kui Justinianus Konstantinoopolis talle kiriku pühitses[1]. Napolis pühitseti 10. sajandil Anna käima peale saamise või eostumise päeva, sealt levis traditsioon 11. sajandi Inglismaale[1]. Kui 12. sajandil hakkas laiemalt levima Maarja kultus, võtsid mitmed usuühingud oma patrooniks Anna. Anna ja Joakim olid kristliku abielu musternäiteks.
Anna päevaks on 26. juuli, rahvakalendris annepäev.
Eestis on kaks tuntud Annale pühendatud altarit: Pühalepa kirikust pärinev Anna altar Niguliste kirikus (1460) ja Hermen Rode altar (1481), kus on samuti kujutatud Anna koos Maarja ja Jeesuslapsega. Annale on pühendatud ka 17. sajandist pärinev Anna kirik Järvamaal.
Anna kujutatakse tavaliselt kas Maarjat või Jeesuslast süles hoidvana või Maarjat lugema õpetamas.
Anna on kaevurite kaitsepühak.
[redigeeri] Viited
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Anna |
