Arutelu:Mõis

Enamasti kasutatakse sõna mõis rüütlimõisa tähenduses.

Mõiste rüütlimõis on palju hilisem, kui mõisa mõiste. Seega ei ole see väide õige.Akra 24. jaanuar 2007, kell 14:08 (UTC) lingi lisas Bioneer1)

Ei saa aru. Sõnu kasutatakse, sõltumata nende vanusest. Tänapäeval öeldakse rüütlimõisa asemel sageli lihtsalt mõis.

Kui rüütlimõis on mõis selle õiges tähenduses selline lähenemine tuleneb artikli teisest lausest. Mis asjad on siis pärus-, teenistus, era-, kiriku-, karja-, linna-, pool-, kloostrimõisad ja lisaks neile veel rüütlimõis. Eestis ja läänemere soomlastel oli mõis üldse külast eraldi olev põllulapp või eraldiasuv talu. See teema vajab täieliku lahtikirjutamist, millal tekkisid ja kuhu jõudsid oma arengus.--Akra 24. jaanuar 2007, kell 16:10 (UTC)

Kindlasti mitte rüütlimõisaga segi ajada - rüütlimõisad olid ju ainult meie Teutooni ordu kohalik omapära, millest tulenevalt muide ka see dihhotoomia segadust tekitab. Üldisemalt on mõis rahvusvaheliselt pigem mõisakompleksiga seotud olnud, ja sinna juurde käis külade vahetamine ning ebastabiilne piir, sellal kui rüütlimõisade puhul oli mõis pigem haldusjaotuslik nähtus ja muud tüübid sinna vahele surutuna omandasid siis vastavalt ka samasuguse vormi. - Melilac (arutelu) 9. aprill 2017, kell 09:22 (EEST)

Allakirjutamiseks vajuta 4* tildet (4*~). või nupureal eelviimast(allkirja) nuppu.--Akra 24. jaanuar 2007, kell 16:10 (UTC)

---

Intervikide asendus on problemaatiline. Andres 2. aprill 2011, kell 09:02 (EEST)

---

Ilmselt võiks siin käsitleda ka omaaegsete mõisade toimimist majandusyksusena. Huvitav, kas artikli Mõisateenijad vasteks võiks olla ru:Дворовые люди (крепостные)? --Oop (arutelu) 1. september 2012, kell 10:57 (EEST)

See raskendaks kardetavasti kahetähenduslikku olukorda veelgi. Moonakad töötasid nii mõisa kui territoriaalüksuse heaks ehk siis mõisa põldudel, kui ka mõisas kui kompleksis ehk siis küünides, rehes. Ja siis olid veel mõisateenijad, kelle töö piirdus kompleksiga.

---

Siin artiklis võiksid olla pildid Eesti mõisatest. --Õli (arutelu) 14. detsember 2012, kell 13:42 (EET)

---

Lisaksin üldise märkusena, et peale praeguste või viimaste ehitatud mõisahoonete, mis tavaliselt pildiraamatutes leiduvad, olid mõisad ja nende hooned olemas juba sajandeid varem, mitte seda ei tule mõista nii, et mõis sai endale hooned alles enne Esimest maailmasõda (nagu Holstres). --IFrank (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 01:11 (EEST) Lisaks olid paljudel juhtudel hooned olemas enne mõisa kui sellist. Nii mitmedki mõisad on välja kasvanud endistest karjamõisadest - tavaliselt veskikohtadest. Mõisaajastu lõpule vaadates on karjamõis tähtusetu muutlik "üksus", ent ajaloos ei ole mõis kui mõisakompleks alati järgnenud mõisale kui maavaldusele.Melilac (arutelu) 22. november 2013, kell 13:42 (EET)

Eesti mõisad saavad ilmselt üsna peatselt kõik oma artiklid ja pildid. Isiklikult pean lähenemist, kus pildid kajastavad mõisasid riikidest, mille kohta mõisaartikleid ja pildimaterjali lähemal ajal (tõenäoliselt) ei tule, õigeks, sest artikli materjal on niikuinii rohkem eestikeskne ja pildid aitavad paremini tajuda seda, et mõis ei ole ainult meie maale omane nähtus. Melilac (arutelu) 26. november 2013, kell 18:00 (EET)

Mõis kui maavaldus ja mõis kui mõisakompleks

pealkirja lisas Bioneer1)

Siin on kaks mõistet, see tekitab segadust. Mõisakompleksist tuleks rääkida eraldi artiklis. Andres (arutelu) 27. november 2013, kell 01:41 (EET)

Minu meelest läks see artikkel küll nüüd hullemaks. --Epp 27. november 2013, kell 02:13 (EET)

Et tasub jagada kaheks artikliks - Mõis(territoriaalüksus) ja Mõis(mõisakompleks)? Melilac (arutelu) 27. november 2013, kell 12:43 (EET)

Eelkõige tuleb kasutada asjatundlikke allikaid. --Epp 27. november 2013, kell 13:18 (EET)

Ja mina olen seni arvanud, et viimasel ajal mitmeid mõisaraamatuid välja andnud Alo Särg ning Eesti mõisaportaali autor Valdo Praust tunnevad asja. Hämmastav. Tõepoolest hämmastav. Tõmbame õige artikli täiesti maha, kuna Eestis ei ole kedagi, kes mõisadest midagigi teaks???? Melilac (arutelu) 27. november 2013, kell 13:58 (EET)

Kas Sa kirjutasid nende järgi? Viited ei teeks kindlasti paha.

Ma ei uurinud artikli teksti põhjalikult, aga minu meelest on eraldi artiklite tegemine vältimatu. Siin võiks rääkida mõisast kui maavaldusest, ja artiklis Mõisakompleks mõisast teises mõttes (minu meelest see ei ole kitsam mõiste). Muide, ma kahtlen selles, et mõisakompleks on sama mis mõisaansambel. Andres (arutelu) 27. november 2013, kell 23:34 (EET)

Kirjutasin nende järgi. Raamatukogus. Limiteeritud ajaga. Tegelikult olen eraldi artiklitega nõus, aga sel juhul peaks mõis jääma suunamisleheküljeks. - Melilac (arutelu) 28. märts 2017, kell 23:21 (EEST)

Kui asi kaheks ajada siis mõis kui mõisakompleks saaks partneriks rootsi viki artikli Hovgård. - Melilac (arutelu) 28. märts 2017, kell 23:34 (EEST)

Mõisast rääkimine olevikus või minevikus

Teemat on põhjalikumalt käsitletud siin: Arutelu:Kurista mõis#Mõisast rääkimine olevikus või minevikus--Bioneer1 (arutelu) 22. juuli 2014, kell 10:46 (EEST)