Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Linnamõisu kas majandati otse linnavõimu (rae) poolt või anti rendile ja saadi renditulu. Nad olid linnadele oluliseks tuluallikaks.
Eesti aladel tekkisid linnamõisad põhiliselt 16. sajandi teisel poolel pärast Liivi sõda. Linnamõisad kas saadi kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsid) mõisu kuni 18. sajandi teise pooleni.
Linnamõisaid oli kahte liiki. Otse linnavalitsusele allunud mõisaid nimetati patrimoniaalmõisateks. Sellised mõisad ei pidanud tingimata asuma linna vahetus läheduses. Patrimoniaalmõis staatus oli Tartu linnamõisatel. Haabersti oli Tallinna patrimoniaalmõis. Ülejäänud linnamõisad oli õiguste poolest rüütlimõisad. Neil võisid olla majanduslikult iseseisvad allüksused, nõndanimetatud kõrvalmõisad (Beigut) ja karjamõisad (Hoflage) kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised.
1919. aasta maareform linnamõisaid ei puudutanud. 1926. aastal anti rentnikele ja teistele väikemaapidajatele õigus nõuda oma käes olevate maade sundvõõrandamist. Mõned linnamõisad eksiteerisid mõisamajapidamistena kuni 1940. aastani.
Sisukord |
Eesti ala linnamõisad [muuda]
Kuressaare [muuda]
- Lõmala (alates 1653)
- Tingiste (XIX sajand)
Narva [muuda]
- Päite (1645). Anti Narva Jaani kiriku käsutusse.
- Arumäe ehk Samokrassi (1655)
- Pähklimäe (1655)
- Kudruküla (1655)
Pärnu [muuda]
- Kastna (1565)
- Reiu (1263)
- Sauga (1561)
- Viluvere (1628)
- Rääma (1876)
Tallinn [muuda]
- Haabersti (XVI-XVII sajand)
- Väo (1402). Tallinna hospidalimõis.
- Rae (XVI sajand), Jaani seegi mõis.
- Mõigu. Alates 1692 Toomkiriku hospidalimõis.
- Kautjala (XVIII sajand)
- Koitjärve (1733)
- Nehatu (1733)
- Kurna
- Lehmja
Tartu [muuda]
- Sootaga (1626)
- Saduküla (1634)
- Jaama (1601 - 1639 ja alates 1733)
- Ropka (läänistati 1609, oli 1614-1632)
- Haage (1617). Tartu Jaani kiriku mõis.
- Väägvere
Valga [muuda]
- Kapsta
- Laatsi
- Oosoli
- Vidriku
Viljandi [muuda]
- Viiratsi (1789)
