Linavästrik
| Linavästrik | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Motacilla alba (Linnaeus, 1758) |
Linavästrik (Motacilla alba) on umbes varblase suurune, aga väga pika sabaga värvuliste seltsi västriklaste sugukonda kuuluv lind.
Rahvapäraseid nimesid: jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, Jämejalg-Toomas, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, bäinapõks, kiitsakas, linapäästrik, linapääsuke, linapääsmik, linaõnnenäitaja, linaõnnetooja, linamõõtja, händlane, hännaline, tsibihärglane, pikahännamees, vibahänd, vitik, hällinaine, tsibet.
Linavästrik on Läti rahvuslind.
Sisukord |
Levila [muuda]
Linavästrik on tuntud kogu Euraasias (välja arvatud Põhja-Jäämere saartel, arktilistel poolsaartel ning Araabia poolsaarel). Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Linavästrik elab peamiselt inimasustuse läheduses. Linavästrik on Eestis üldlevinud haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000 - 200 000 paarile, talvist arvukust 0 - 5 isendile [2].
Elupaik, käitumine ja toit [muuda]
Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid (sagedamini mardikaid ja nende tõuke). Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Väga inimsõbralik. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Kasvatab Eestis kõige sagedamini üles käopoja.
Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. Talvitab Aafrikas. Eestisse saabub enamasti aprilli alguses või juba märtsi teisel poolel. Lahkub sügisel peamiselt oktoobris, aga viimased äralendajad veel detsembri alguses.
Pesitsemine [muuda]
Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa rajab umbes kuu möödudes pärast saabumist. See on kausilaadne. Mai alguses muneb esimese kurna, milles on 4–7 muna. Enamasti on samal aastal juuni keskel veel teinegi kurn 4–5 munaga. Haudumine kestab ligikaudu 13 päeva. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, vanemad toidavad neid üle 300 korra päevas. Lahkuvad lennuvõimetutena ning toitmist jätkatakse ühe nädala vältel. Pojad saavad lennuvõimeliseks alates mai lõpust või juuni algusest.
Viited [muuda]
- ↑ BirdLife International (2010). "Motacilla alba." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2009.
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
Vaata ka [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Linavästrik |
