Surusääsklased

Allikas: Vikipeedia
Surusääsklased
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus)
Harilik surusääsk (Chironomus plumosus)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond: Hexapoda
Klass: Putukad Insecta
Alamklass: Pterygota
Infraklass: Neoptera
Ülemselts: Endopterygota
Selts: Kahetiivalised Diptera
Alamselts: Sääselised Nematocera
Infraselts: Culicomorpha
Ülemsugukond: Chironomoidea
Sugukond: Surusääsklased
Ladinakeelne nimetus
Chironomidae

Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.

Surusääsed on enamasti küllalt väikesed, kehapikkus alla ühe sentimeetri. Väliselt meenutavad surusääsed pistesääsklasi, kuid nad toituvad valmikuna väga harva või mitte kunagi[viide?]. Isaste surusääskede tundlad on sulgjad, eesjalad on tugevasti pikenenud ja neid kasutatakse kompimisel tundlate asemel. Vaikse ilmaga parvlevad surusääsed õhtuti veekogude lähistel, seejuures tekkivat meloodilist undamist võib mõnikord kuulda üsna kaugele. Nendes parvedes leiavad putukad endale partneri. Liigi Pontomyia natans vastsed on kohastunud eluga merevees. Ka on selle liigi emased tiivutud ja ei lahku kunagi veest, isased leiavad neid mööda veepinda joostes.

On olemas surusääsk, kes jääb ellu pärast külmutamist kuni -270 °C[viide?].

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üsna varsti pärast paaritumist munevad emased surusääsed vette. Vastsed elavad põhja kaevunult, nad võivad endale mõnikord ka midagi kojataolist ehitada. Toiduks on neile enamasti põhjamudas elavad pisiorganismid, üksikute liikide vastsed on rööveluviisiga, nad ründavad väikeseid usse ja teisi vastseid.

Surusääskede vastsed saavad elada ka üsna hapnikuvaeses keskkonnas reostunud veekogude põhjas. Surusääskede vastseid võib mõnes suures järves leida rohkem kui 300 meetri sügavuselt. Nukkumine toimub vees, koorunud valmik kerkib pinnale ja lendab minema.

Surusääsklaste vastsed on hästi tuntud akvaariumipidajate hulgas. Neid sageli erepunaseid, aga ka hallikaid või rohekaid vastseid kasutatakse akvaariumikalade toiduna. Ka looduslikes veekogudes on nad kalade tähtis toiduobjekt.

Vastsed kasutavad hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Punase värvi annab neile imetajate ja lindude veres leiduva hemoglobiini sarnane aine.

Surusääsklased bentose osana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti järvede bentoses domineerivad biomassilt surusääskede vastsed[viide?].