Kultuurmaastik

Allikas: Vikipeedia

Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.

Tavaliselt sisalduvad kultuurmaastikus elemendid, mil on mingile inimrühmale kultuuriline või sotsiaalmajanduslik tähendus. Kultuurmaastike hulka kuuluvad kultuuristatud soo, põllustatud moreentasandik jms.

Kultuurmaastiku ja loodusmaastiku vaheline piir pole terav. Kui inimtegevus piidub kohaliku elustiku majandamisega, nimetatakse sellist kultuurmaastikku pärandmaastikuks.

Terminoloogiast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnikord nimetatakse kultuurmaastikku (-maistut) ka lihtsalt maistuks. Sõna "maistu" võttis kasutusele geograaf Jaan Rumma soomekeelse sõna maasto eeskujul, et rõhutada eelkõige inimese osalust maastiku kujundamisel ja sellisena sobib tänapäeval asendama terminit maastik, kui käsitletakse seoseid looduskaitse ja kultuuriuuringutega[1].

Õigekeelsussõnaraamat (2006) nimetab maistuks (geograafiliselt) eriilmelist maa-ala.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 13.12.2011)