Larissa Lazutina

Allikas: Vikipeedia

Larissa Jevgenjevna Lazutina (vene keeles Лариса Евгеньевна Лазутина, sünninimi Ptitsõna; sündis 1. juunil 1965 Kontupohjas Karjala ANSVs) on endine edukas Nõukogude Liidu ja Venemaa murdmaasuusataja, mitmekordne tippvõistluste võitja, kelle edukas karjäär lõppes 2002. aasta kevadel dopingu kasutamise pärast. Rahvuselt on ta karjalane.

Lazutina alusatas suusatamist juba 5-aastaselt. Esimese suurvõistluste kulla võitis ta 1987. aasta maailmameistrivõistlustel Oberstdorfis 4×5 km teatesõidus. Samas ta sai ka 20 km pronksmedali. Ta kuulus ka NSVL-i koondisesse 1988. aasta olümpiamängudel Calgarys, kuid varusportlasena, kuna koondises olid sellised tähed nagu Smetanina, Vencienė, Tihhonova ja Nageikina.

1989. aasta MM-il Lahtis pääses ta suusatama ja võitis 30 km hõbemedali. 19891990 hooajal võitis Lazutina maailmakarikavõistluste üldkarika. 1992. aasta OM-il Albertvilles oli ta 26-aastane. Siis individuaaldistantside medalite pärast võistlesid koondisekaaslane Ljubov Jegorova ning itaallased Stefania Belmondo ja Manuela Di Centa. Lazutina võitis Albertvilles kuldmedali 4×5 km teatesõidus.

1993. aasta MM-il Falunis Lazutina võitis 5 km maailmameistritiitli ja oli osaline kuldmedali võitnud Venemaa teatenaiskonnas ning sai veel 10 km distantsil hõbemedali. Teatekulla võitis ta ka 1994. aasta OM-il Lillehammeris.

1995. aasta MM-il Thunder Bays võitis Lazutina neli kuldmedalit ja ühe hõbeda. 1997. aasta MM-ilt Trondheimis sai teatekulla.

Trondheimi MM-i järel, 31-aastasena, Lazutina teatas oma suusakarjääri lõpetamisest. Süüdi sellise otsuse tegemisel oli eelkõige väsimus, haigestumine ja erimeelsused Venemaa suusakoondise juhtidega. Siiski sama aasta oktoobril palus Anatoli Aksentjev Lazutinat oma karjääri jätkama. Lazutina seadis tagasitulemise tingimuseks selle, et saaks omaette harjutada väljaspool koondist. Teda hakkas treenima abikaasa Gennadi. Uus treenimise viis tõi häid tulemusi. Lazutina võitis 1998. aasta OM-ilt Naganos kolm kuldmedalit ja ühe hõbeda ning pronksi. Kodumaale naastes president Boriss Jeltsin andis talle medali "Venemaa kangelane", mis on suurim tunnustus Venemaa kodanikule. Samal aastal võitis ta teist korda maailmakarikavõistluste üldkarika, üheksa aastase pausi järel.

1999. aasta MM-il Ramsaus võitis ta kuldmedali 30 km klassikalises stiilis ja teatesõidus. Kaks aastat hiljem 2001. aasta MM-il Lahtis sai ta hõbemedali suusavahetusega sõidus ning pronksi 10 km.

Lazutina oli teatanud enne 2002. aasta OM-i Salt Lake Citys, et need jäävad tema viimasteks suurvõistlusteks. Olümpiamängudel Venemaa naiste teatevõistkond ei saanud osaleda, kuna Lazutina hemoglobiinitase ületas lubatud 160 taseme. Ta ei teadnud mis selle põhjuseks on, kuid arvas ise et põhjuseks võib olla kõrgmäestiku tingimus ja mensturatsioon. Ta tegi uriiniproovi, kuid pääses 30 km distantsile ja võitis selle. Võistluste järgsel dopingutestil tema ja ka koondisekaaslane Olga Danilova ning 50 km meeste distantsi võitnud Hispaaniat esindanud Johan Mühlegg jäid vahele keelatud darbepoetiini-hormooni kasutamisega. Hiljem selgus, et Lazutina oli juba varem andnud positiivse dopingu proovi samal aastal, ning tal ei olnud õigust olümpial osalemiseks. Ta jäi ilma ka varem mängudelt saadud kahest medalist ja hooaja varasematest maailmakarikavõistluste etappidel saavutatud kohtadest. On ebaselge miks Lazutina siiski olümpiamängudel võistles.

Saavutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olympic rings with transparent rims.svg Olümpiamängudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1992 Flag of France.svg Albertvilles
    • Kuld olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
  • 1994 Flag of Norway.svg Lillehammeris
    • Kuld olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
  • 1998 Flag of Japan.svg Naganos
    • Kuld olümpiavõitja 5 km klassikalises stiilis
    • Kuld olümpiavõitja 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
    • Kuld olümpiavõitja 4×5 km teatesõidus
    • Hõbe hõbemedal 15 km klassikalises stiilis
    • Pronks pronksmedal 30 km vabastiilis

Maailmameistrivõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1987 Flag of Germany.svg Oberstdorfis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatsõidus
    • Pronks pronksmedal 20 km vabastiilis
  • 1989 Flag of Finland.svg Lahtis
    • Hõbe hõbemedal 30 km vabastiilis
  • 1993 Flag of Sweden.svg Falunis
    • Kuld maailmameister 5 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
    • Hõbe hõbemedal 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
  • 1995 Flag of Canada.svg Thunder Bays
    • Kuld maailmameister 5 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 15 km tagaajamisvõistlus vabastiilis
    • Kuld maailmameister 15 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 1997 Flag of Norway.svg Trondheimis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 1999 Flag of Austria.svg Ramsaus
    • Kuld maailmameister 30 km klassikalises stiilis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
  • 2001 Flag of Finland.svg Lahtis
    • Kuld maailmameister 4×5 km teatesõidus
    • Hõbe hõbemedal 10 km tagaajamisvõistluses
    • Pronks pronksmedal 10 km klassikalises stiilis

Maailmakarikavõistlustel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmakarikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Üldkarikas
    • 1. koht: 1990, 1998
    • 3. koht: 1995, 1996, 2000, 2001

Karikavõistluste etapivõidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Larissa Lazutina osales kokku 147 maailmakarikavõistluste etapil ja jõudis poodiumile 62 korda, millest 21 korral kõige kõrgemale astmele

Jrk. nr Aasta Kuupäev Koht Riik Ala
1. 1989 15. detsember Thunder Bay Kanada Kanada 15 km klassikat
2. 1993 21. veebruar Falun Rootsi Rootsi 5 km klassikat
3. 1994 19. märts Thunder Bay Kanada Kanada 5 km klassikat
4. 1995 11. veebruar Oslo Norra Norra 30 km klassikat
5. 1995 10. märts Thunder Bay Kanada Kanada 15 km klassikat
6. 1995 12. märts Thunder Bay Kanada Kanada 5 km klassikat
7. 1995 14. märts Thunder Bay Kanada Kanada 15 km tagaajamisvõistlus
8. 1995 17. detsember Santa Caterina Itaalia Itaalia 10 km klassiat
9. 1997 22. november Beitostölen Norra Norra 5 km klassikat
10. 1997 16. detsember Val di Fiemme Itaalia Itaalia 15 km vabalt
11. 1998 11. märts Falun Rootsi Rootsi 5 km vabalt
12. 1998 14. märts Oslo Norra Norra 30 km klassikat
13. 1999 27. veebruar Ramsau Austria Austria 30 km klassikat
14. 1999 7. märts Lahti Soome Soome 10 km klassikat
15. 1999 13. märts Falun Rootsi Rootsi 15 km klassikat
16. 1999 12. detsember Sappada Itaalia Itaalia 7,5 km vabalt
17. 2000 12. jaanuar Nové Město Tšehhi Tšehhi 10 km klassikat
18. 2000 5. veebruar Lillehammer Norra Norra 5 km kl. + 5 km vabalt
19. 2000 5. märts Lahti Soome Soome 15 km klassikat ühisstardist
20. 2001 10. märts Oslo Norra Norra 30 km klassikat
21. 2001 18. märts Falun Rootsi Rootsi 10 km klassikat

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]