Laanekuklane

Allikas: Vikipeedia
Laanekuklane
Formica aquilonia casent0173151 profile 1.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Kiletiivalised Hymenoptera
Sugukond: Sipelglased Formicidae
Perekond: Kuklane Formica
Liik: Laanekuklane
Ladinakeelne nimetus
Formica aquilonia

Laanekuklane (Formica aquilonia) on sipelglaste sugukonda kuklase perekonda kuuluv putukas.

Laanekuklased elavad Euroopas Skandinaaviast põhjas kuni Itaalia ja Bulgaariani lõunas ning Suurbritanniast läänes Venemaani idas, kuid neid on kohatud ka Ohhoota mere põhjakaldal Siberis. Nad elavad peamiselt okasmetsades, aga vahel ka segametsades. Euroopa mägedes elavad nad kuni 2400 meetri kõrguseni, peaaegu metsapiirini.

Laanekuklase pesade kõrgus ulatub kahe meetrini ja põhja läbimõõt kuni nelja meetrini. Kõige suuremad pesad asuvad Soomes. Laanekuklaste üksikud pesad moodustavad kolooniaid, mis omakorda kuuluvad föderatsiooni. Neid peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks.

Laanekuklasel on must ümar tagakeha, punakas keha esiosa ja ülipeen talje. Nad elavad kolooniatena ja pesas elab kuni 100 000 putukat. Pesad on polügüünsed ehk teisisõnu elab ühes sipelgapesas mitu emast, kelle järglased ühes pesas koos elavad. Sissetungijate vastu on laanekuklased väga agressiivsed. Töösipelgas on 4–8,5 mm pikk.

Mesinike jaoks kujutavad laanekuklased kahjureid, kes võivad ööpäeva jooksul tarust ära viia kuni kilo mett. Sipelgate peletamiseks on kasutatud tomatilehti, rabarberit, mõnel pool ka kaneelipulbrit.

Kaitsealad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laanekuklaste pesa Kiidjärve metskonnas

Laanekuklane on Eestis ja ka Rahvusvahelise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) poolt kaitse alla võetud.

Laanekuklane elab Eestis peamiselt Ida-Eestis, kus moodustab kõige suuremaid asurkondi. Alatskivi, Kiidjärve ja Räpina metskondades asuvates Eesti suurimates asurkondades asub igas umbes 2000 pesakuhilat. Veidi väiksemad asurkonnad on Kunda metskonnas, Lahemaa ja Karula rahvusparkides. Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas asub Akste looduskaitseala, mis moodustatud 1977. aastal eesmärgiga kaitsta laanekuklase elupaiku. Tartu maakonnasl Vara ja Alatskivi valla territooriumil asuv 1610 hektari suurune Padakõrve kaitseala loodi 1964. aastal ja see oli tollal kogu NSV Liidu esimene sipelgakaitseala.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]