Lääne-Austraalia

Allikas: Vikipeedia
Lääne-Austraalia

inglise Western Australia

Coa Western Australia.jpg
Lääne-Austraalia vapp
Lääne-Austraalia lipp
Lääne-Austraalia lipp

Pindala: 2 645 615 km²
Elanikke: 2 346 400 (2011)[1]
Pealinn: Perth
Western Australia locator-MJC.png

Lääne-Austraalia (inglise keeles Western Australia[2], lühend WA) on Austraalia suurim osariik. See hõlmab riigi ja Austraalia mandri läänepoolse kolmandiku. Osariik piirneb põhjas, läänes ja lõunas India ookeaniga, kirdes Põhjaterritooriumiga ning kagus Lõuna-Austraalia osariigiga. Lääne-Austraalia lõunarannikut uhub India ookeani osa Suur Austraalia laht.[3]

Osariik on Sahha järel pindalalt teine 1. järgu haldusüksus maailmas. Lääne-Austraalia on näiteks Rootsist umbes kuus ja Eestist 60 korda suurem.

Seal elab ligikaudu 2,3 miljonit inimest (umbes 10% Austraalia rahvastikust), enamik neist osariigi edelanurgas Edelapiirkonnas.

Lääne-Austraalia levinumad hüüdnimed on Wildflower State (metslillede osariik) ja Golden State (kuldne osariik), Lääne-Austraalia elanikke hüütakse Sandgroper'iteks ehk liivauuristajateks.[4]

Esimene Lääne-Austraaliasse jõudnud eurooplane oli Hollandi maadeuurija Dirk Hartog, kes maabus 1616. aastal Austraalia läänerannikule. 1826. aastal rajasid britid Kuningas George'i lahe äärde tänapäeva Albany lähedale sõjaväe eelposti. 1829. aastal rajati Swani jõe suudmesse koloonia Swan River Colony, millest kujunes hiljem osariigi pealinn Perth.

Perth on sageli sihtkohaks Eesti noortele, kes saabuvad Austraaliasse töö- ja puhkeviisaga. Eesti kergejõustiklane Maris Mägi võitis 2011. aastal Perthis Austraalia meistrivõistlustel 400 meetri jooksu.[5]

Baz Luhrmanni film "Austraalia" (2008) filmiti osaliselt Lääne-Austraalia kirdeosas Kununurra ümbruses.[6]

Lääne-Austraalia sai omavalitsuse 1890. aastal ja moodustas 1901. aastal koos teiste Briti kolooniatega Austraalia Ühenduse.

Tänapäeva Lääne-Austraalia majandus sõltub põhiliselt kaevandamisest, põllumajandusest ja turismist; osariik annab 46% Austraalia ekspordist.[7] Lääne-Austraalia on maailma kolmas rauamaagi tootja.

Asend ja piirid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lääne-Austraalia piir

Lääne-Austraalia idapoolne piir on 129. idameridiaan, mis eraldab osariiki Põhjaterritooriumist ja Lõuna-Austraaliast. Läänest ja põhjast piirneb osariik India ookeaniga. Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (IHO) järgi piirneb Austraalia lõunarannik India ookeani osaga, kuid Austraalias nimetatakse seda ametlikult Lõunaookeaniks.[8]

Osariigi idapiiri kogupikkus on 1862 km.[9] Rannajoone pikkus on 20 781 km, millest 7892 km on saarte rannajoon.[10] Osariigi maismaa kogupindala on 2,5 miljonit km².[11]

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geoloogiline ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Austraalia aluspõhi koosneb peamiselt erakordselt vanadest Yilgarni ja Pilbara kraatonitest, mis moodustasid koos India Dekkani kiltmaa, Madagaskari ning Lõuna-Aafrika Karoo ja Zimbabwe kraatonitega Arhaikumi eooni ajal Uri, ühe maailma vanima superkontinendi (3-3,2 miljardit aastat tagasi).

Sellest ajast saadik on ainuke orogenees olnud Stirlingi mäestiku teke Austraalia lahknemisel Antarktikast. Seetõttu on maa erakordselt vana ja erodeerunud ning suurim kõrgus on ainult 1245 m üle merepinna (Meharry mäetipp Hamersley mäestikus Pilbarra piirkonnas). Enamiku osariigist moodustab platoo keskmise kõrgusega umbes 400 m. Selle reljeef on väga madal, vee äravoolu pinnasest ei esine. Platoo laskub suhteliselt järsult rannikutasandikele, moodustades kohati püstise kaljuseina (nt Darlingi mäestik Perthi lähedal).

Lääne-Austraalia suuremad asulad ja teedevõrk. Legend ülevalt alla: põhimaantee number; maantee number; põhimaantee; tugimaantee; kohalik tee

Tingituna maastiku suurest vanusest on pinnas väheviljakas, kuid sisaldab paljudes kohtades rikkalikult rauda ja alumiiniumi. Graniitaluspõhja tõttu sisaldab tasane pinnas tunduvalt vähem fosforit ja lämmastikku kui teiste sarnase kliimaga mandrite pinnas. Ulatuslike liivaväljade või rauamaagi mõjul kujunenud pinnas on veelgi viljatum, kuna selles on vähe lahustuvat fosforit; samuti tsinki, vaske, molübdeeni ning mõnel pool ka kaaliumit ja kaltsiumit.

Pinnase vähese viljakuse pärast kasutatakse suures koguses kunstväetisi, eriti superfosfaati ning putuka- ja umbrohumürke, mis on habrast pinnast tohutult rikkunud ning tekitanud kahju selgrootute ja bakterite populatsioonidele.

Samuti on põllumajanduse laiendamiseks tehtud ulatuslik lageraie kahjustanud kohalike looma- ja taimeliikide elupaiku. Selle tulemusena on osariigi edelapiirkonnas rohkem haruldasi, ohustatud või hävimisohus liike kui paljudel teistel Austraalia aladel, mistõttu on see ala üks maailma bioloogilise mitmekesisuse tulipunkte. Osariigi nisukasvatuse piirkonnas leidub suuri alasid, kus on probleemiks maa soolsus ja magevee kadu.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähistroopilise vahemerelise kliimaga edelarannik oli algselt tiheda metsaga kaetud, seal kasvas ka erivärviline eukalüpt (Eucalyptus diversicolor), mis on maailma üks kõrgemaid puuliike.[12] Edelaranniku põllumajanduspiirkond kuulub üheksa liigirikkaima maismaaelupaiga hulka ning siin on endeemiliste liikide osakaal suurem kui enamikel teistel sarnastel aladel. Tänu Leeuwini hoovusele on edelarannik ka kuue liigirikkaima mereelupaiga hulgas ning siin asub muuhulgas maailma lõunapoolseim korallrahu.

Aasta keskmine sademete hulk ulatub 300 mm-st Nisuvööndis (Wheatbelt region) kuni 1400 mm-ni niiskeimatel aladel Edelapiirkonnas (South West region) Northcliffe'i lähedal, kuid novembrist märtsini ületab vee aurustumine sademete hulga ja ilm on enamasti väga kuiv. Taimed peavad kohanema nii kuivusega kui ka pinnase äärmise toitainete nappusega. Alates 1970. aastate keskpaigast on täheldatud talviste (juunist augustini) sademete vähenemist, samas on suvekuudel (detsembrist veebruarini) kasvanud paduvihmade hulk.[13]

Lääne-Austraalia keskosa, neli viiendikku osariigist, on poolkõrb või kõrb, hõredalt asustatud ning selle piirkonna ainuke tähtsam tegevusala on kaevandamine. Aasta keskmine sademete hulk on 200–250 mm, millest suurem osa esineb suviste tsüklonite ajal kohatiste hoovihmadena.

Erandiks on põhjas olev troopikavöönd. Kimberley piirkonnas on erakordselt kuum mussoonkliima, aasta keskmise sademetehulgaga 500–1500 mm; kuid aprillist novembrini ei saja seal peaaegu üldse. 85% kogu osariigi vee äravoolust pinnasest esineb Kimberleys, kuid kuna see avaldub ränkade üleujutustena ja õhuke pinnas on lootusetult viljatu, on maaparandustöid tehtud vaid Ordi jõe ääres.

Mustluik on Lääne-Austraalia vapilind
Punaroheline kängurukäpp (Anigozanthos manglesii) on Lääne-Austraalia sümbollill

Lund sajab osariigis harva, tavaliselt ainult Stirlingi mäestikus Albany lähedal, kuna see on ainus lõuna pool olev suhteliselt kõrge mäestik. Lähedal asuvas Porongurupi mäestikus sajab veelgi harvemini. Väljaspool neid alasid on lumesadu tõeline suursündmus, mis võib vahel esineda Edela-Austraalia mägistes piirkondades. Suurim lumesadu lauskmaal oli 26. juunil 1956 Perth Hillsis, ulatudes põhjas Wongan Hillsi ja idas Salmon Gumsini. Siiski, isegi Stirlingi mäestikus sajab lund harva üle 5 cm ning tavaliselt ei püsi see üle ühe päeva.[14]

Kõrgeim õhutemperatuur 50,5 °C mõõdeti Mardie karjafarmis 19. veebruaril 1988. Madalaim registreeritud õhutemperatuur on −7,2 °C ning see mõõdeti Eyre'i ornitoloogiajaamas 17. augustil 2008.[15]

Taimestik ja loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Austraalia on koduks umbes 540 linnuliigile (olenevalt kasutatavast liigitussüsteemist), millest ligikaudu 15 leidub vaid Lääne-Austraalias. Lindude jaoks on parimad elupaigad osariigi edelaserv ja Broome'i ümbrus koos Kimberleyga.

Lääne-Austraalia taimestikku kuulub 9437 kohalikku soontaimeliiki 1543 perekonnast ja 226 sugukonnast, samuti on seal 1171 kodustatud võõr- või sissetunginud liiki; enamasti on need umbrohud.[16] Edelapiirkond on maailmas esimeste hulgas oma taimeliikide arvukuselt pindala kohta.

Lääne-Austraalias on mitmeid eripalgelisi ökoloogilisi elukeskkondi: põhjarannikul Kimberley liivakivikanjonid, nendest sisemaa poole jäävad kuiv rohumaa (Ord Victoria tasandik), poolkõrb (Lääne-Austraalia Mulga põõsastik) ning Tanami kõrb. Perthi ümbruses ranniku lähedal on Edela-Austraalia savann ja Swani rannikumadalik. Austraalia edelaservas Margaret Riveri viinamarjakasvatuse piirkonnas kasvavad Warreni eukalüptimetsad. Ida pool Lõunaookeani ranniku lähedal paikneb Goldfields-Esperance'i regioon Esperance'i rohumaadega ja sisemaa poole jäävate Coolgardie ümbruse rohumaadega.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

John Forrest oli Lääne-Austraalia esimene kuberner

Austraaliasse saabusid esimesed inimesed põhja poolt ligikaudu 40 000 kuni 60 000 aastat tagasi. Aastatuhandete jooksul liikusid nad üle mandri. Euroopa maadeavastajate saabudes 17. sajandi alguses olid põlisaustraallased (aborigeenid) asustanud kogu Lääne-Austraalia.

Esimene Lääne-Austraaliasse jõudnud eurooplane oli hollandi maadeavastaja Dirk Hartog, kes maabus 25. oktoobril 1616 praeguse Dirk Hartogi saare Inscriptioni neemel Austraalia läänetipu lähedal. 17. sajandi jooksul Hollandist ja mujalt rannikule jõudnud rändajad sattusid sinna enamasti juhuslikult; samuti hukkus palju laevu, mis kaldusid navigeerimisvea või tormi tõttu kõrvale Hea Lootuse neeme ja Jaava saare vaheliselt laevateelt. Möödus veel 200 aastat, enne kui tõestati suure lõunamandri olemasolu. 18. sajandi lõpus alustasid Lääne-Austraalia ranniku uurimist briti ja prantsuse meresõitjad.

Praeguse osariigi kujunemine algas 1826. aastal briti asula rajamisega Kuningas George'i lahe äärde Austraalia edelarannikule (1832 nimetati see Albanyks). Asula rajati, kuna Suurbritannia tahtis vältida Prantsuse koloonia võimalikku asutamist Lääne-Austraalia rannikule.

1829. aastal asutas kapten James Stirling Swani jõe äärde samanimelise koloonia (Swan River Colony). 1832. aastaks ulatus briti ümberasujate arv selles umbes 1500-ni, ja koloonia ametlik nimi muudeti Lääne-Austraaliaks. Kaks eraldiasuvat asulakohta arenesid aegapidi, ühest sai sadamalinn Fremantle ja teisest osariigi pealinn Perth.

Rahvaarv kasvas väga aeglaselt 1890. aastateni, kuni Kalgoorlie ümbrusest leiti märkimisväärne kogus kulda.

1887. aastal valmis uus põhiseadus, mis valmistas ette autonoomiat ja Suurbritannia parlamendi Esindajatekoja 1890. aasta otsusega antigi kolooniale omavalitsus. John Forrestist sai esimene Lääne-Austraalia kuberner.

1896. aastal otsustas Lääne-Austraalia parlament võtta laenu veejuhtme ehitamiseks, mille kaudu suunatakse Goldfieldsi piirkonda umbes 23 000 m³ vett päevas. Vesi juhitakse Perthist 530 km kaugusele Kalgoorliesse ning ajaloolaste hinnangul andis see osariigi rahvaarvu ja majanduse kasvule olulise tõuke. Veejuhe, mida nimetatakse Goldfieldsi veevarustussüsteemiks, valmis 1903. aastal. Süsteemi projekteeris ja selle ehitamist juhtis Lääne-Austraalia esimene peainsener C. Y. O'Connor.[17]

Järgides Forresti juhitud kampaaniat, hääletasid Lääne-Austraalia koloonia (mitteametliku nimega endiselt Swani jõe koloonia) elanikud Austraalia Ühenduse loomise poolt, mille tulemusena sai Lääne-Austraalia 1. jaanuaril 1901 ametlikult osariigiks.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Austraalia pealinn ja suurim linn Perth (vaade Kings Parkist). Perthis ja selle lähiümbruses elab 75% osariigi rahvastikust
Lääne-Austraalia rahvaarv aastatel 1829–2008
Elanike jagunemine Lääne-Austraalias (üks punkt vastab 1000 elanikule)

Alates 1826. aastast, kui Suurbritannia kuulutas Albany enda omaks, ennetamaks Prantsusmaa nõudmisi Austraalia läänepoolsele kolmandikule, rajasid eurooplased sinna alalisi asulaid. Briti ja iiri asunikud asutasid 1829. aastal Swani jõe koloonia, hilisema Perthi. Koloonia kasvas esialgu aeglaselt, mistõttu vajati rahvastiku lisandumiseks briti väljasaadetute tööjõudu. 1890. aastatel toimus kaevandusbuumist tingitud ränne teistest osariikidest Goldfields-Esperance'i piirkonda, mille tulemusel kasvas seal rahvaarv järsult.

Märkimisväärne ümberasujate sissevool Suurbritanniast, Iirimaalt ja mujalt Briti impeeriumist algas 20. sajandi alguses, kui kohalikud projektid, näiteks 1920. aastate grupiviisilise ümberasumise kava (Group Settlement Scheme), ärgitasid farmereid Edela-Austraaliasse kolima ning suurendasid Lääne-Austraalia kui asunike sihtkoha mainet.

Briti saartelt pärit sisserändajate mõjul kasvas Lääne-Austraalia rahvaarv 20. sajandil varasemast kiiremini. Nii nagu idapoolsetesse osariikidesse, saabus pärast Teist maailmasõda ka Lääne-Austraaliasse suurel hulgal itaallasi, horvaate ja kreeklasi. Sellele vaatamata on tänapäevani enamik sisserändajaid briti päritolu. Lääne-Austraalias, eriti Perthis, on suurem Suurbritannias sündinute osakaal kui teistes osariikides: 10,6% (2006), samas kui riigi keskmine on 5,3%. Suurbritanniast pärit sisserändajad on tihedalt asustanud osariigi teatud piirkonnad, kus neid on veerand rahvastikust.

Rahvuskuuluvuse järgi oli 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 77,5% Lääne-Austraalia elanikkonnast Euroopa päritolu: suurim rahvusgrupp nimetas end inglasteks (733 783 elanikku ehk 32,7% rahvastikust). Neile järgnesid austraallased (624 529; 27,8%), iirlased (171 667; 7,6%), itaallased (96 721; 4,3%), šotlased (62 781; 2,8%), sakslased (51 672; 2,3%) ja hiinlased (48 894; 2,2%). 2001. aastal elas Lääne-Austraalias 58 496 põlisaustraallast, see on 3,1% rahvastikust.

2006. aasta rahvaloenduse andmetel[18] on 27,1% elanikest sündinud välismaal, mis on kõrgem kui Austraalia keskmine 22,2%. Lääneaustraallastest on sündinud Inglismaal 8,9%; Uus-Meremaal 2,4%; Šotimaal 1,2%; Lõuna-Aafrikas 1,1% ja Itaalias 1,1%.

2007. aastal elas Perthis ja selle lähiümbruses 1,55 miljonit inimest (75% osariigi rahvastikust). Teised suuremad linnad on Mandurah (78 612 elanikku), Bunbury (32 499), Geraldton (31 553), Kalgoorlie (28 242), Albany (25 196), Broome (14 436) ja Port Hedland (14 000).[19]

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaade Fremantle'ile, suurimale Lääne-Austraalia sadamale
Lääne-Austraalia numbrimärk. Tähed KM tähistavad Perthi Kalamunda eeslinna.

Lääne-Austraalia majandus põhineb suuresti mineraalide ja nafta kaevandamisel ning töötlemisel. Majanduse struktuur on tihedalt seotud loodusvarade rohkusega, mis annab osariigile nende kaevandamisel ja töötlemisel suhtelise eelise. Selle tulemusena on Lääne-Austraalia majandus heal järjel.

  • Lääne-Austraalia annab hinnanguliselt 58% Austraalia mineraali- ja energiaekspordist.[20] Osariigi mäetööstus moodustab 4,64% Austraalia SKP-st.[21]
  • Osariigi kogutoodang inimese kohta (70 009 USA dollarit) on kõrgem kui üheski teises osariigis ja tunduvalt üle riigi keskmise (54 606 USA dollarit).[22]
  • Viimase 15 aasta tööstustoodangu mitmekesistumine on suurendanud tööstusharudevahelist tasakaalu. Osariigi majandus ei sõltu enam nii palju mõnest üksikust suurest eksportturust ning on suures osas kindlustatud maailmaturuhindade kõikumise vastu.
  • Teenindus- (rahandus, kindlustus, kinnisvara) ja ehitussektor on jõudsalt arenenud ning nende osa majanduse kogutoodangus on kasvanud.
  • Hiljutine ülemaailmne mineraalide ja nafta nõudluse kasv, eriti Hiinas (rauamaak) ja Jaapanis (vedelgaas), on kindlustanud riigi keskmisest kõrgema majanduskasvu.

Lääne-Austraalia eksport moodustab 46% riigi koguekspordist.[23][24] Osariigi põhilised eksportartiklid on rauamaak, alumiiniumoksiid, nikkel, kuld, ammoniaak, nisu, vill, kariloomad (lambad ja veised), toornafta ja vedelgaas.

Lääne-Austraalia on suur boksiidikaevandaja. Boksiiti töödeldakse alumiiniumoksiidiks neljas puhastusjaamas, mis annavad üle 20% maailma kogutoodangust. Osariik on maailma kolmas rauamaagitootja (15% maailma kogutoodangust) ja kaevandab 75% Austraalia 420-tonnisest aastasest kullatoodangust. Teemante kaevandatakse Kimberley piirkonna põhjatipus Argyle'i teemandikaevanduses. Collies kaevandatud kivisüsi on põhiline kütuseliik osariigi edelaosa elektrienergiavajaduse minimaalseks tagamiseks.

Lääne-Austraalia põllumajandustoodangul on oluline osa nii osariigi kui ka kogu Austraalia majanduses. Kuigi nisutoodangus on hooajati tavaliselt suur kõikumine, oli saak 2006./2007. aasta suvel peaaegu 10 miljonit tonni, mis moodustas ligi poole kogu riigi toodangust[25] ning andis eksporditulu 1,7 miljardit USA dollarit.[26]

Teised tähtsamad põllumajandustooted on oder, herned,[27] vill ning lamba- ja loomaliha. Välisriikides, eelkõige Kagu-Aasias ja Lähis-Idas, on suur nõudlus Lääne-Austraalia elusloomade järele, mis on tingitud nende riikide kultuuri- ja usutraditsioonidest ning ladude ja külmhoonete nappusest. Seetõttu eelistatakse seal importida töödeldud liha asemel elusloomi. Kogu Austraalia elusloomade ekspordist on Lääne-Austraalia osa ligikaudu 50%.[28]

Loodusvarade sektori kasvu tõttu viimastel aastatel on osariigis tekkinud märgatav oskustööjõu puudus, mis on sundinud osariigi valitsust tegema jõupingutusi sisserände soodustamiseks teistest osariikidest ja välismaalt.[29] Novembris 2011 oli keskmine nädalapalk Lääne-Austraalias 1538 AUD, Austraalias 1333 AUD.[30] Majanduskasv on mänginud rolli ka 2006. aasta keskmiste kinnisvarahindade tõusus, kuid 2007. aastal hinnad stabiliseerusid. Perthi kinnisvarahinnad on endiselt Sydney järel Austraalias teisel kohal ja jätkuvalt on probleemiks kõrged üürihinnad.

Perthist lõunas Kwinana tööstuspiirkonnas asub Austraalia suurim naftatöötlustehas, kus toodetakse kohalikuks tarbimiseks bensiini ja diislikütust.[31] Piirkonnas on ka raua-, alumiiniumoksiidi- ja niklitöötlustehased, teravilja ekspordiks mõeldud sadamaehitised ning kaevandamise ja bensiinitootmise tugitööstused, nagu masina- ja metallitööstus. Fremantle'ist lõunas Hendersoni lähedal paiknevad laevaehituse (nt Austali laevatehas) ja sellega seotud abitehased. Töötlevast tööstusest on esindatud tsemendi ja ehitusmaterjalide tootmine, jahu jahvatamine, toidu töötlemine, loomasööda tootmine, autokerede ehitamine ja trükitööstus.

Viimastel aastatel on kasvanud turismi osatähtsus. Märkimisväärne hulk välisturiste saabub Suurbritanniast ja Iirimaalt (28%), teistest Euroopa riikidest (14%), Singapurist (16%), Jaapanist (10%) ja Malaisiast (8%).[32] Turismist saadav sissetulek on jõudsalt elavdanud paljude väiksemate keskuste majandust, seda eriti rannikul.

Lääne-Austraalial on märkimisväärne kalandussektor. Kohalikuks tarbeks ja ekspordiks püütakse langustit, krevette, krabisid, haisid ja tuunikala; Kimberley piirkonnas ka pärle. Mereandide töötlemisega tegeldakse kõikjal läänerannikul. Vaalapüük oli varem osariigi peamine meretööstusharu, kuid nüüdseks on see lõpetatud. 1978. aastal püüti Albanys viimased vaalad.

Valitsemiskord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Austraalia valitsushoone (Government House) Perthis

Lääne-Austraalia sai omavalitsuse 1889. aastal, kui Perthis asutati kahekojaline osariigi parlament. See koosneb 59-liikmelisest Seadusandlikust Kogust ehk alamkojast (Legislative House) ning 36-liikmelisest Seadusandlikust Nõukogust ehk ülemkojast (Legislative Council). Üldine ja kohustuslik valimisõigus kehtib kõigile üle 18-aastastele kodanikele.

Austraalia kolooniate ühinemisega 1901. aastal sai Lääne-Austraaliast riigi föderaalsüsteemi kuuluv osariik, see tähendas vastavalt põhiseadusele teatud õiguste loovutamist Austraalia Ühenduse valitsusele (föderaalvalitsusele); kõik ülejäänud õigused jäid täielikult osariigile. Kuid Austraalia Ühendus on oma võimu tõhusalt laiendanud, suurendades kontrolli maksude ja riigi raha jagamise üle.

Kuigi ametlikult on Lääne-Austraalia valitseja kuninganna Elizabeth II ja täidesaatvat võimu kehastab kuberner Malcolm McCusker, kes on tema esindaja osariigis, kuulub tegelik võim peaministrile ja ministritele. Viimased on valitud Seadusandliku Kogu enamuses olevast parteist või koalitsioonist. Praegune peaminister on Colin Barnett.

Lahkulöömispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austraalia riigist lahkulöömise soov on osariigi poliitikamaastiku üks läbivaid jooni, mis sai alguse peatselt pärast Euroopa ümberasujate saabumist 1826. aastal. Lääne-Austraalia oli Austraalia ühinemise vastumeelseim osaline[33] ega osalenud ka esimesel föderatsiooninõupidamisel. Kauaaegsed Lääne-Austraalia elanikud olid enamasti föderatsiooni vastu, kuid kulla leidmine tõi kohale palju sisserändajaid teistest Austraalia osadest. Need uued elanikud, peamiselt Kalgoorlies ja Albanys hääletasid Austraalia Ühendusega liitumise poolt. Arutati ka ettepanekut võtta ühendusse vastu ainult need alad (Auralia nime all), ülejäänud Lääne-Austraaliast lahus.

1933. aasta aprillis toimunud rahvahääletusel pooldas 68% hääletanutest osariigi lahkumist Austraalia Ühendusest, eesmärgiga naasta autonoomse piirkonnana Briti impeeriumisse. Osariigi valitsus saatis Londonisse Suurbritannia parlamenti delegatsiooni, kuid Briti valitsus keeldus asjasse sekkumast ja eraldumisotsus jäi jõustamata.

Kohalik omavalitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Austraalia jaguneb 141 omavalitsusüksuseks, sealhulgas Jõulusaar ja Kookossaared. Nende volitused ja tegevus sätestati 1995. aasta kohaliku omavalitsuse seadusega.[34]

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohustuslik üldharidus osariigis on 12 aastat. Lapsed lähevad kooli juba 5-aastaselt, põhihariduse omandamist alustatakse pärast üheaastast eelkooli. Lääne-Austraalias tegutseb viis ülikooli.

Meedia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osariigi suurimad ajalehed on päevaleht The West Australian ja pühapäevaleht The Sunday Times. Enamikus Lääne-Austraalias on nähtavad kuus üleriigilist telekanalit. Eraraadiojaamad levivad FM-sagedusel, kuid Austraalia Rahvusringhäälingu (ABC) kolm kanalit kasutavad endiselt AM-sagedust.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austraalia suurim osariik hõlmab mandri läänepoolse kolmandiku; veinitootmispiirkonnad koonduvad selle jahedama kliimaga edelaossa. Lääne-Austraalia veinitoodang on alla 5% riigi veinitoodangust, ent kvaliteedilt on osariigi veinid tipule küllaltki lähedal.[35][36][37][38] Suuremad veinitootmispiirkonnad on Margaret River, Great Southern ja Swan Valley; väiksematest keskustest on olulisemad Blackwood Valley, Manjimup, Pemberton, Peel, Chittering Valley, Perth Hills ja Geographe.[39]

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austraalia jalgpall. Fremantle Dockersi ja Melbourne'i vaheline mäng Subiaco linnaosas Perthis (2004)

Lääne-Austraalias, nagu kogu riigiski, on populaarseimad spordialad austraalia jalgpall ja kriket. Austraalia jalgpalli liigas (AFL) esindavad osariiki West Coast Eagles ja Fremantle Dockers. Jalgpalliklubi Perth Glory osaleb Austraalia meistriliigas (A-League).

Teater, filmikunst ja muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne-Austraalia on koduks ühele riigi juhtivale lavakunstikoolile, tunnustatud Lääne-Austraalia Lavakunstiakadeemiale (WAAPA), samuti hoogustub seal teatri- ja muusikategevus. Tuntumad Lääne-Austraalia taustaga muusikud ja bändid on Adam Brand, Karnivool, Birds of Tokyo, Bon Scott, Eskimo Joe, Johnny Young, Gyroscope, John Butler Trio, Tame Impala, Kevin Mitchell, Kill Devil Hills, Pendulum, Pigram Brothers, Rolf Harris ja Triffids. Parimatele muusikutele jagatakse alates 2001. aastast Lääne-Austraalia muusikatööstuse auhindu (WAM).

Osariigist on pärit mitmed tuntud näitlejad ja saatejuhid, näiteks Heath Ledger, Hugh Jackman, Sam Worthington, Ernie Dingo, Jessica Marais, Megan Gale, Rove McManus, Isla Fisher ja Melissa George. Filmidest ja teleseriaalidest on täielikult või osaliselt Lääne-Austraalias filmitud "Cloudstreet", "Austraalia" (Australia), "Bran Nu Dae", "ABBA: film" (ABBA: the Movie) ja "Viimane rong Freosse" (Last Train to Freo).

Lääne-Austraalia Sümfooniaorkester (WASO) tegutseb Perthi kontserdisaalis. Osariigi tähtsaim teater on His Majesty's Theatre. 2012. aastal valmiv Perth Arena võõrustab kontserte ja spordi sisevõistlusi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Australian Demographic Statistics, September 2011 Austraalia Statistikaamet.
  2. Inglise keeles kasutatakse vahel nimekuju West Australia, kuid seda võidakse pidada ebakorrektseks. Nime Westralia kasutati laialdaselt 19. ja 20. sajandil (vaata siit ja siit). Need nimed esinevad endiselt mõne ettevõtte ja hoone nimes, näiteks Westralia House Perthis ja Westralia Airports Corporation, mis juhib Perthi lennujaama tööd; samuti mitme laevade nimes (vaata siit ja siit).
  3. Atlas. Otava 1997, lk 51.
  4. Kairi Fimberg, Ann Hannula. Austraalia – Down Under. Pegasus 2008, lk 119.
  5. Maris Mägi võitis Perthis 400 meetri jooksu Postimees, 31.03.2011.
  6. Australia (2008) – Filming locations imdb.com.
  7. Enda Curran. Western Australia Plans Sovereign Wealth Fund Wall Street Journal, 21.02.2012.
  8. Andrew Darby. Canberra all at sea over position of Southern Ocean The Age, 22.12.2003.
  9. State and Territory Borders Geoscience Australia, 2007.
  10. Coastline Lenghts Geoscience Australia, 2010.
  11. Area of Australia, States, and Territories Geoscience Australia, 2005.
  12. Climate of Australia Austraalia Meteoroloogiaamet.
  13. How extreme south-west rainfalls have changed Lääne-Austraalia Veeamet, 2005.
  14. Graham Parker. Snow in Western Australia: Mountain Snow
  15. Climate of Western Australia Austraalia Meteoroloogiaamet.
  16. Western Australian Flora Statistics FloraBase, 2010.
  17. Tauman, Merab Harris (1988). O'Connor, Charles Yelverton (1843–1902) Australian Dictionary of Biography, Volume 1. MUP. pp. 51–54.
  18. 2006 Census QuickStats: Western Australia Austraalia Statistikaamet, 2007.
  19. Estimated Resident Population, WA. Austraalia Statistikaamet, 2008.
  20. Department of Mines and Petroleum Lääne-Austraalia kaevandus- ja naftaministeerium, 2011.
  21. Australian Bureau of Statistics Austraalia Statistikaamet, 2011.
  22. Australian National Accounts: State Accounts, 2008–09 Austraalia Statistikaamet, 2010.
  23. Enda Curran. Western Australia Plans Sovereign Wealth Fund The Wall Street Journal, 21.02.2012.
  24. Australian Economic Indicators Austraalia Statistikaamet, 2008.
  25. 2008 Crop Report ABARE, 2008.
  26. WA at a Glance 2008Austraalia Statistikaamet, 2008.
  27. 2008 Crop Report ABARE, 1.06.2008.
  28. 2008 Live Exports ABARE, 2008.
  29. Go West Now Lääne-Austraalia valitsus, 2008.
  30. State and Territory Statistical Indicators, 2012 Austraalia Statistikaamet.
  31. Downstream Petroleum 2007 Report Austraalia Bensiiniinstituut, 2008.
  32. WA at a Glance 2008 Austraalia Statistikaamet, 2008.
  33. Review Essay, New Federation History, Melbourne University Law Review austlii.edu.au.
  34. Local Government Act 1995 austlii.edu.au.
  35. Hugh Johnson & Jancis Robinson. The World Atlas of Wine. Mitchell Beazley, 2007.
  36. Tom Stevenson. The Sotheby's Wine Encyclopedia, p 589. Dorling Kindersley, 2005.
  37. Wine Australia
  38. Jancis Robinson. The Oxford Companion to Wine, p 765. Oxford University Press, 2006.
  39. Wine Australia

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]