Sahha

Allikas: Vikipeedia
Sahha (Jakuutia) Vabariik

vene Республика Саха (Якутия)
(Respublika Sahha (Jakutija))
jakuudi Саха Республиката
(Sahha Respublikata)

Sahha vapp
Sahha vapp
Sahha lipp
Sahha lipp

Pindala: 3 078 125 km²
Elanikke: 955 900[1] (2012)
Pealinn: Jakutsk
Ametlikud keeled: vene ja jakuudi
Map of Russia - Sakha (Yakutia) Republic (2008-03).svg

Sahha (Jakuutia) Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Kaug-Ida föderaalringkonnas.

Sahha asub Ida-Siberis ja on pindalalt Venemaa suurim haldusüksus (18% Venemaa territooriumist). Ulatus läänest itta on 2000 km (3 ajavööndit) ja põhjast lõunasse 2500 km. 40% territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.

Vabariigi president on alates 2010. aastast Jegor Borissov.

Sahha ajavööndid.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pobeda mägi – Sahha Vabariigi kõrgeim tipp

Üle 2/3 Sahha territooriumist hõlmavad mäestikud ja kiltmaad, ülejäänu madalikud. Kõrgeim tipp on Pobeda mägi (3003 m) Tšerski mäestikus.

Sahha lääneosas paikneb üks maailma suurematest kiltmaadest Kesk-Siberi kiltmaa. Vabariigi keskosas on Verhojanski mäestik, idaosas Tšerski mäestik, mille kõrgeimad tipud ulatuvad üle 3000 m merepinnast. Lõunapiiril on Stanovoi mäestik.

Suurimad madalikud on Kesk-Jakuutia ja Kolõma ning Põhja-Siberi madalik, mille idaosa on Sahha territooriumil.

Jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad jõed on Leena, Olenjok, Jana, Indigirka ja Kolõma.

Järved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sahhas on üle 700 järve. Suurem osa järvedest asub vabariigi kirdeosas.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sahha on maavarade poolest väga rikas. Seal leidub naftat, maagaasi, kulda, teemanteid, kivisütt, tina, volframit ja hõbedat. 99% Venemaa teemantitest (13% maailma toodangust) on pärit Sahhast.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sahha on kontinentaalse kliimaga. Oimjakonist 40 km kaugusel on ilmajaam, kus madalaim mõõdetud õhutemperatuur oli −67,7 °C 1933. aastal ja ekstrapoleerimise teel saadi 1924. aastal õhutemperatuuriks −71,2 °C, mis võimaldas end arvata põhjapoolkera külmapooluseks, aga tegelikult on külmapoolus Verhojansk. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30°C.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sakha Yakutia rep.png

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 958 528 inimest, kellest 49,9% olid jakuudid, 37,8% venelased, 2,2% ukrainlased, 2,2% evengid, 1,6% eveenid, 0,9% tatarlased, 0,8% burjaadid, 0,5% kirgiisid, 0,4% armeenlased, 0,3% tadžikid, 0,2% dolgaanid, 0,1% jukagiirid ja 0,1% tšuktšid.[2] Riigikeelteks on sahha ja vene keel. Suuremad linnad on Jakutsk, Nerjungri, Mirnõi, Lensk ja Aldan.

Rahvusgrupp 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 2010
Arv  % Arv  % Arv  % Arv  % Arv  % Arv  % Arv  % Arv  %
Jakuudid 235 926 81,6 % 233 273 56,5 % 226 053 46,4 % 285 749 43,0 % 313 917 36,9 % 365 236 33,4 % 432 290 45,5 % 466 492 48,7 %
Venelased 30 156 10,4 % 146 741 35,5 % 215 328 44,2 % 314 308 47,3 % 429 588 50,4 % 550 263 50,3 % 390 671 41,2 % 353 649 36,9 %
Evengid 13 145 4,7 % 10 432 2,5 % 9 505 2,0 % 9 097 1,4 % 11 584 1,4 % 14 428 1,3 % 18 232 1,9 % 21 008 2,2 %
Ukrainlased 138 0,0 % 4.229 1,0 % 12 182 2,5 % 20 253 3,0 % 46 326 5,4 % 77 114 7,0 % 34 633 3,6 % 20 341 2,1 %
Eveenid 738 0,3 % 3 133 0,8 % 3 537 0,7 % 6 471 1,0 % 5 763 0,7 % 8 668 0,8 % 11 657 1,2 % 15 071 1,6 %
Tatarlased 1 671 0,6 % 4 420 1,1 % 5 172 1,1 % 7 678 1,2 % 10 976 1,3 % 17 478 1,6 % 10 768 1,1 % 8 122 0,8 %
Burjaadid 11 0,0 % 699 0,2 % 757 0,2 % 2 126 0,3 % 4 508 0,5 % 8 471 0,8 % 7 266 0,8 % 7 011 0,7 %
Valgevenelased 21 0,0 % 1 572 0,4 % 2 548 0,5 % 4 090 0,6 % 6 769 0,8 % 9 900 0,9 % 4 236 0,4 % 2 527 0,3 %
Sakslased 17 0,0 % 250 0,06 % 1 754 0,4 % 1 540 0,2 % 2 416 0,3 % 4 099 0,4 % 2 283 0,2 % 1 540 0,2 %
Dolgaanid 1 0 0,0 % k.Ang.  ?,?% k.Ang.  ?,?% 10 0,0 % 64 0,01 % 408 0,04 % 1 272 0,13 % 1 906 0,2 %
Jukagiirid 396 0,14 % 267 0,06 % 285 0,06 % 400 0,06 % 526 0,06 % 697 0,06 % 1 097 0,12 % 1 281 0,13 %
Tšuktšid 1 281 0,4 % 400 0,1 % 325 0,07 % 387 0,06 % 377 0,04 % 473 0,04 % 602 0,06 % 670 0,07 %
Teised 5.585 1,9 % 7 782 1,9 % 9 897 2,0 % 12 014 1,8 % 19 026 2,2 % 36 830 3,4 % 34 273 3,6 % 58 910 6,1 %
Rahvaarv 289.085 100 % 413.198 100 % 487.343 100 % 664.123 100 % 851.840 100 % 1.094.065 100 % 949.280 100 % 958.528 100 %
1 Dolgane loendati 1939 ja 1959 aastal jakuutideks

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabariigi koosseisus on järgmised ulussid (rajoonid) ja 2 linnamaakonda [3] (vene keeles):

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arheoloogilised leiud näitavad, et Jakuutia oli asustatud juba varases paleoliitikumis.

I aastatuhande keskel saabusid Jakuutiasse evenkide ja eveenide esivanemad. 13. sajandil asusid Leena keskjooksule turgi hõimud, kellest said jakuutide esivanemad, ning sundisid evenke ja eveene minema Leenast lääne või ida poole. Oletatavasti toimus turgi hõimude sisseränne mitme lainena, viimane neist 15. sajandil. Turgi hõimud tõid endaga karjakasvatuse kombe ja paikse eluviisi.

17. sajandi alguses hakkasid Jakuutiasse saabuma kasakad, nende järel Venemaa kolonistid. Paljud Jakuutia linnad on rajatud 17. sajandil. 18. sajandil põlisrahvad ristiti. Alates 19. sajandi algusest hakati Jakuutiasse inimesi asumisele saatma.

1784. aastal moodustati Jakuudi oblast Irkutski kubermangu koosseisus, 1805. aastal eraldati see kubemangust; iseseisvaks administratiivüsksuseks sai oblast 1852. aastal. 1922. aastal moodustati Jakuudi ANSV, mis 1991 nimetati Sahha (Jakuutia) Vabariigiks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


66.4129.16666667