Hiidmanner

Allikas: Vikipeedia
Pangaea lagunemist näitav animatsioon

Hiidmanner on geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner.

Hiidmandrid olid näiteks Gondwana, Rodinia, Pangaea ja Lauraasia.

Viimaste hiidmandrite Pangaea ja Lauraasia lagunemise järel on tekkinud kõik tänapäeva ookeanid peale Vaikse ookeani, mis on jäänuk Pangaead ümbritsenud hiidookeanist Panthalassast.

Mandrid lagunevad nii, et alguses tekib mandrile riftivöönd, geoloogiliselt aktiivne ala, kus toimub palju maavärinaid ja kus võivad esineda vulkaanid. Riftivööndi kohalt hakatakse mandrit lahku käristama: kumbki pool liigub eri suunas. Riftivööndi kohale tekivad algul suured, sügavad ja kitsad järved, hiljem pikad ja kitsad lahed.

See protsess toimub tänapäeval Aafrikas, kus Ida-Aafrika hakkab ülejäänud Aafrikast eralduma (Ida-Aafrika riftivöönd). Sellesse kohta on juba tekkinud hulk järvi (neist suurimad on Tanganjika järv ja Njassa järv) ning Punane meri on juba Araabia poolsaare Aafrikast eraldanud.

Tänapäeval saab hiidmandrina käsitleda Euraasiat, mis koosneb hulgast eri päritolu laamadest. Nende vahel kunagi eksisteerinud veekogud, näiteks Tethyse ookean, on kadunud, maismaaosad on üksteisega kokku põrganud ja põrkekohta on tekkinud kõrged mäestikud: Püreneed, Alpid, Kaukasus ja Himaalaja. Ka Austraalia liigub põhja poole, Euraasia suunas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]