Kartulikasvatus
Kartulikasvatus on kartulite kasvatamine.
Tänapäeval kasvatatakse kartulit laialdaselt üle maailma (välja arvatud kõrbed, arktiline kliimavööde ja kõrgmäestikud). Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 7–8 °C. Mugulate kasvuks on ideaalsed temperatuurid 15–18 °C, pealsete kasvuks aga 19–21 °C. Kõrgematel temperatuuridel taime kasv aeglustub ja peatub üldse, kui see ületab 30 °C. Pealsed saavad külmakahjustusi, kui õhutemperatuur langeb alla −2 °C. Taim on valgusnõudlik ja kasvab kõige paremini parasniiskes, poorses ja huumusrikkas mullas, mille pH on vahemikus 5–6 (nõrgalt happeline). Liigset niiskust talub taim halvasti.
2009. aastal toodeti maailmas 329,5 miljonit tonni kartuleid ning kartulipõldude kogupindala oli 18,3 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul pole maailma kogutoodang märkimisväärselt tõusnud (18%).[1]
Laialdaste aretustööde tulemusena on tänapäeval maailmas üle 5500 kartulisordi.[2]
Suurima kartulitoodanguga riigid[muuda | muuda lähteteksti]
| Koht | Riik | Toodang tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|---|
| 1. |  Hiina
|
69 059 652 | 21,0 |
| 2. |  India
|
34 391 000 | 10,4 |
| 3. |  Venemaa
|
31 133 960 | 9,4 |
| 4. |  Ukraina
|
19 666 100 | 6,0 |
| 5. |  USA
|
19 569 109 | 5,9 |
| 6. |  Saksamaa
|
11 617 500 | 3,5 |
| 7. |  Poola
|
9 702 800 | 2,9 |
| 8. |  Holland
|
7 181 000 | 2,2 |
| 9. |  Prantsusmaa
|
7 164 200 | 2,2 |
| 10. |  Valgevene
|
7 124 981 | 2,2 |
| Maailm kokku | 329 556 911 | 100 |
| Koht | Riik | Toodang tonnides |
|---|---|---|
| 1. | Hiina |
99 065 724 |
| – |  Euroopa Liit |
56 224 047 |
| 2. | India |
43 770 000 |
| 3. | Venemaa |
31 107 797 |
| 4. | Ukraina |
21 750 290 |
| 5. | USA |
19 990 950 |
| 6. | Saksamaa |
10 772 100 |
| 7. |  Bangladesh |
9 474 099 |
| 8. | Poola |
8 872 445 |
| 9. | Prantsusmaa |
6 834 680 |
| 10. | Holland |
6 534 338 |
| Maailm kokku | 376 826 967 |
Kartulikasvatus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning seetõttu kutsutakse seda traditsiooniliselt "teiseks leivaks", samuti on levinud nimetused kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin.
Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. Märkimisväärne tõus meie kartulikasvatuses toimus 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%, ulatudes 70 tuhande hektarini. Kartuli külvipind oli kõige suurem 1949. aastal (100 000 ha) ja kogutoodang saavutas maksimumi 1953. aastal, küündides 1,45 miljoni tonnini.[3]
2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Kartulipõldude pindala on aastate jooksul oluliselt vähenenud, kümme aastat varem oli see 30 000 hektarit[4] ning 1990. aastate alguses 65 000 hektarit. Sellisel vähenemisel on mitmeid põhjuseid. Eesti NSV ajal toodeti suures koguses kartulit loomasöödaks ning seda tänapäeval enam ei tehta. NSV Liidu teistesse liiduvabariikidesse eksporditi 150 000–160 000 tonni söögikartulit ja 70 000 tonni seemnekartulit. Nii suure turu kadumine ning majanduslik kitsikus on peamised kartulitootmise vähenemise põhjused.[5] Samuti on vähenenud kartuli tarbimine Eestis, kuna üha enam süüakse makarone ja riisi. Siiski on kartul meie toidulaual endiselt populaarne. Aastas tarbitakse Eestis inimese kohta 84 kg kartulit, mis teeb ühe ööpäeva kohta keskmiselt 230 g.[4]
Tänapäeval pole kindlat arvestust, mille järgi saaks täpselt kindlaks määrata Eestis kasvatatavate sortide arvu, arvatavalt on neid 80–90. Kartuli sordiaretusega tegeleb Eestis alates 1920. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituut, kus on aretatud 40 ametlikult registreeritud sorti. Läbi aegade on Eesti sortidest kõige kauem kultiveeritud 'Jõgeva kollast' (60 aastat), 'Olevit' (42 aastat) ja 'Sulevit' (39 aastat). Nüüdisajal kasvatavatest sortidest on kõige kauem vastu pidanud 'Ando' (35 aastat). Kõige uuemad sordid on meil 'Piret' (2000), 'Reet' (2007) ja 'Maret' (2007).[5]
Eestis tegutseb aastast 1989 Eesti Kartulitöötlejate Ühistu[6].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 28.12.2010.
- ↑ ""Buried treasure: the potato"" (inglise). Agriculture and Consumer Protection Department. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.12.2010. Vaadatud 01.10.2011.
- ↑ ""2008 on ülemaailmne kartuliaasta"". Maaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.02.2014. Vaadatud 01.01.2011.
- ↑ 4,0 4,1 ""Eestlased on kartulirahvas"". Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.02.2012. Vaadatud 01.01.2011.
- ↑ 5,0 5,1 ""Kuidas käib ülemaailmsel kartuliaastal eesti kartuli käsi?"". Horisont 6/2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.02.2014. Vaadatud 01.01.2011.
- ↑ EE 12. köide, 2003: 57.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eremeev, V., Talgre, L., Alaru, M., Kuht, J., Loit, E., Luik, A. (2018). Viljelusviiside mõju kartuli saagile, saagi kvaliteedile ning mulla toiteelementide sisaldusele. Agronoomia 2018, 53–58.