Narkomaania
Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel.
Narkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel seadusandluses sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid.[1]
Sisukord |
Kliinilised tunnused [muuda]
Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada. Rangelt võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest nikotiinisõltlasel tekkivad märgatavad tervisehäired nikotiini vajakajäämisel. Kuid kuna suitsetamine on teatud ühiskondades täiesti või mingil määral aktsepteeritud, siis ei peeta seda üldiselt narkomaaniaks.
Sõltuvusaine vajakajäämisel tekivad mitmesugused häired nii psüühikas kui somaatikas.
Tüüpilised tunnused on:
- soov ainet tarvitada
- ärrituvus
- unehäired
- valud
- alkoholismi korral üsna sageli psühhoos
Sümptoomkompleksi, mis hõlmab eneses ülaltoodud ilminguid, nimetatakse võõrutusseisundiks.
Diagnostika [muuda]
Diagnostika aluseks on:
- Haiguse anamnees
- Laboratoorsed uuringud – narkootiliste ainete sisalduse mõõtmine isiku eritistes ja kehavedelikes, tavaliselt uriinis. Näiteks – juhul kui isik väidab, et ta tarvitab oopiumit, aga oopiumit uriinis ei õnnestu avastada, on tegemist simulatsiooniga. Põhjuseks võib olla näiteks soov pääseda tegevteenistusest.
Narkomaania kliinilised tunnused avalduvad juhul, kui inimene ei saa vastavat ainet. Aine kättesaadavuse korral ei ole võimalik intervjuu põhjal narkomaaniat diagnoosida, kui narkomaan seda ei soovi. Aine regulaarse kättesaadavuse korral tunneb inimene end hästi ja mingeid spetsiifilisi kaebusi tervise osas ei esitata. Sellisel juhul aitavad diagnoosi püstitada vaatlus ja laboratoorne diagnostika:
- tunnusmärgid kehal. Kui tegemist on süstitava narkootikumiga (näiteks opioidid), siis on vaatlusel võimalik täheldada süstimise jälgi - rohked armistumised ja värsked torkejäljed veenide ja kubemekanali kohal.
- eritistes ja kehavedelikes narkootikumi korduv sedastamine. Paljud narkootikumid on kehavadelikes määratavad kuni 2 nädalat peale narkootikumi tarvitamist.
Juhul, kui tegemist on suu kaudu manustatava või sisse hingatava ja kiiresti organismist elimineeruva narkootikumiga (alkohol, orgaanilised lahustid), võib diagnoosi püstitamine ambulatoorsetes tingimustes olla üsna problemaatiline. Patsiendi eitava suhtumise korral on abistavaks vahendiks objektiivsed andmed patsiendi suhtlusringkonnast.
RHK-10 järgi eristatakse järgmiseid narkomaania alaliike:
- F10.2 – F10.7 – Alkoholi tarvitamisest tingitud sõltuvus - alkoholism
- F11.2 – F11.7 – Opioidide (oopium, heroiin, metadoon, α-metüülfentanüül) tarvitamisest tingitud sõltuvus - morfinism
- F12.2 – F12.7 – Kannabinoidide (marihuaana, hašiš) tarvitamisest tingitud sõltuvus
- F13.2 – F13.7 – Rahustite või uinutite (bensodiasepiinid, barbituraadid) tarvitamisest tingitud sõltuvus
- F14.2 – F14.7 – Kokaiini tarvitamisest tingitud sõltuvus - kokainism
- F15.2 – F15.7 – Muude stimulaatorite (amfetamiin) tarvitamisest tingitud sõltuvus
- F16.2 – F16.7 – Hallutsinogeenide (LSD, meskaliin) tarvitamisest tingitud sõltuvus
- F17.2 – F17.7 – Tubaka tarvitamisest tingitud sõltuvus - nikotinism
- F18.2 – F18.7 – Lenduvate lahustite (bensiin, nitrolahusti, atsetoon) tarvitamisest tingitud sõltuvus - toksikomaania
- F19.2 – F19.7 – Mitmete või muude narkootiliste ainete tarvitamine.
Ravi [muuda]
Narkomaania põhjuslikku ravi aastal 2010 ei tunta.
Morfinismi korral rakendatakse metadoon-asendusravi. Ka nikotismi korral on olemas vastavad asendusravi võimalused – nikotiini sisaldavad plaastrid, mis leevendavad suitsetamisest loobumise perioodil esinevaid võõrutusnähte.
Prognoos [muuda]
Et narkomaania spetsiifilist ravi ei tunta, siis prognoos tervistumisele on halb.
Eri ainete puhul on prognoos paranemisele erinev:
- Nikotiini puhul hea
- Kannabinoidide puhul hea
- Alkoholi puhul halb
- Opiaatide puhul väga halb
- Hallutsinogeenide puhul suhteliselt hea, sest nad ei tekita füüsilist sõltuvust
- Kokaiini puhul väga halb
- Rahustite või uinutite puhul raske sõltuvus
Viited [muuda]
- ↑ Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad. Elektrooniline Riigiteataja, 26.11.2007. Tallinn (html) Kasutatud 16.12.07. (eesti)
