Heino Eller

Allikas: Vikipeedia
Heino Elleri mälestussammas Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli ees. Skulptor Aime Kuulbusch, 1987.

Heino Eller (7. märts 1887 Tartu16. juuni 1970 Tallinn) oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.

Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis aastatel 19071908 viiulit, aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat.

Õpetas aastatel 19201940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.

Asutas Tartus nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alfred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.

1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.

Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (1886–1942)[1], kelle Saksa okupatsioonivõimud 1942. aastal tema juudi päritolu tõttu koonduslaagris hukkasid.

Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997)[2], Anna Kremeri õpilasi Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.[1] Pärast Heino Elleri surma elas Ellu Eller 27 aastat eraklikku elu, sisustades seda mälestuste kirjutamisega Heino Ellerist, tema perekonnast, õpilastest ja kaasaja kultuurielust.[2]

Helilooming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid.

Sümfoonilised teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt)
  • 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
  • 1953 "5 pala keelpilliorkestrile"

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heino Ellerile pühendatud NSV Liidu postmark

Teosed temast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Anna Kremer - abikaasa, kolleeg, mõttekaaslane tmm.ee (vaadatud 17.07.2013)
  2. 2,0 2,1 Pühendumus tmm.ee (vaadatud 17.07.2013)
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 357
  4. Sõpruses esilinastus dokumentaalfilm Heino Ellerist, ERR, 1. märts 2013

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Keski-Pohjanmaan Kamariorkesteri: The Heino Eller school. Ostrobothnian Chamber Orchestra, Juha Kangas, conductor. [Helsinki]: Finlandia Records, 1998. 1 CD (76 min. 35 sek.) + 1 buklet (8 lk). (1. Sinfonietta / H. Eller. 2. Come cercando / L. Sumera. 3. Silouans song / A. Pärt. 4. Chamber concerto I / J. Rääts. 5. Passion / E.-S. Tüür. 5. Music for strings / E. Tubin)
  • Heino Eller. Violin concerto; symphonic poems. Heino Eller; Viktor Pikaizen, violin; Orchester des Estnischen Rundfunks, conducted by Peeter Lilje, Vello Pähn. [Bühl/Baden]: Bella Musica, 1999. 1 CD (74'14) + 1 buklet (11 lk).
  • Heino Eller. Complete preludes. Heino Eller; Vardo Rumessen, piano. New York: Pro Piano Records, 1998. 1 CD (71'16) + 1 buklet (5 lk).
  • Heino Eller. Neenia. Heino Eller; Tallinn Chamber Orchestra, Tõnu Kaljuste, conductor. München: ECM Records, 2001. 1 CD (67'28) + 1 buklet (24 lk.)
  • Heino Eller. Complete piano music. Volume one. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2011. 1 CD (67'39) + 1 buklet (12 lk).
  • Heino Eller. Complete piano music. Volume two. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2012. 1 CD (71'38) + 1 buklet (8 lk).
  • Heino Eller. Complete piano music. Volume three. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2013. 1 CD (70'51) + 1 buklet (8 lk).

Filmograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Heino Eller. Quinta Essentia. 2013. Dokumentaalfilm, muusikadokumentaal. Režissöör: Dorian Supin. Muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist. Põhineb peamiselt helilooja abikaasa Ellu Elleri ja õpilaste meenutustel.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Heino Eller. (Fotoalbum). Koostanud R. Remmel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
  • Heino Eller in modo mixolydio. (Elulootekst: Reet Remmel, heliloomingu ülevaade: Mart Humal, helisalvestuste nimestik: Agnes Toomla, Rena Tüür). Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2008. 197 lk, ill., portr., noot.; + 1 CD. ISBN 9789985985649 (köites)
  • Ellu Eller. Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused: Sortavala puhkekodu, Karjala, 1953. aasta suvi. Koostaja Ene Kuljus, järelsõnad: Inna Kivi, Heljo Sepp. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2007. ISBN 9789985965597
  • Indrek Hirv. Pauluse kiriku kellad: mononäidend Heino Ellerist. Tallinn: SE & JS, 2007. ISBN 9789985854778

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]