Allan Murdmaa
Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.
Keskhariduse omandas Allan Murdmaa Tallinna 22. Keskkoolis aastal 1952. Aastatel 1952–1958 õppis Allan Murdmaa Moskva Arhitektuuriinstituudis.
Aastatel 1958–1960 töötas Allan Murdmaa riiklikus projekteerimisinstituudis Eesti Projekt. Aastatel 1960–1962 töötas ta Tallinna peakunstnikuna. 1963–1968 ja 1970–1976 töötas Allan Murdmaa õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. 1968–1970 oli Allan Murdmaa tööl Viljandi TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas. 1976–1981 ja 1987–1992 töötas Allan Murdmaa riiklikus projekteerimisinstituudis Eesti Maaehitusprojekt.
Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – Amandus Adamsoni, Eduard Vilde, Heino Elleri ja Oskar Lutsu mälestussambad, Tehumardi lahingu obelisk, Rakvere stalinismiohvrite monument ning Maarjamäe memoriaal. Eesti ajaloomuuseumi arendusdirektori Mariann Raisma arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis[viide?].
Allan Murdmaa oli Eesti Arhitektide Liidu liige.
[redigeeri] Isiklikku
Tema isa oli kunstnik Oskar Martinson ning ema Elsa Pinkowska. Tema vend on meregeoloog Ivar Murdmaa, õde on ballettmeister Mai-Ester Murdmaa, teine õde Kai Murdmaa on füüsik.
-
Tehumardi lahingu obelisk
-
Tehumardi lahingu obelisk
[redigeeri] Allikad
- (1996) Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 324. ISBN 5-89900-049-x.
[redigeeri] Välislingid
- Hetlin Villak. Suri arhitekt Allan Murdmaa, EPL, 16. november 2009
