Allan Murdmaa

Allan Murdmaa (4. august 1934 Tallinn – 15. november 2009) oli eesti arhitekt.

Allan Murdmaa lõpetas Tallinna 22. Keskkooli 1952. aastal. Ta õppis aastatel 1952–1958 Moskva Arhitektuuriinstituudis.

Allan Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 Eesti Projektis, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis, 1968–1970 Viljandi TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 Eesti Maaehitusprojektis.

Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad mitmesugused elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad ka mitmesugused monumendid – Amandus Adamsoni, Eduard Vilde, Heino Elleri ja Oskar Lutsu mälestussammas, Tehumardi mälestussammas, Rakvere stalinismiohvrite monument ning Maarjamäe memoriaal. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori Mariann Raisma arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis. 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestussamba teostamise eest pälvis ta koos skulptor Matti Varikuga 1976. aastal Kristjan Raua preemia.

Murdmaa oli Eesti Arhitektide Liidu liige.

• 
  Tehumardi mälestussammas
• 
  Tehumardi mälestussamba detail

Tunnustus

• 1976 Kristjan Raua preemia (koos Matti Varikuga)

Isiklikku

Allan Murdmaa isa oli kunstnik Oskar Martinson ning ema Elsa Pinkowska. Tema vend Ivar Murdmaa oli meregeoloog, üks õde Mai-Ester Murdmaa on ballettmeister ja teine õde Kai Murdmaa on füüsik.

Aastatel 1970–1988 oli ta abielus filmirežissöör Helle Karisega. Nende poeg Peter Murdmaa on operaator.

Allikad

1. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1996. Lk lk 324. ISBN 5-89900-049-x. {{cite book}}: kontrolli parameetri |isbn= väärtust: invalid character (juhend)

Välislingid

• Hetlin Villak. Suri arhitekt Allan Murdmaa, EPL, 16. november 2009