Ott Puuraid
Ott Puuraid (aastani 1936 Ottomar Puuman; 19. aprill 1904 Tallinn – 25. veebruar 1986 Viljandi) oli eesti arhitekt.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sündis kolmelapselises ehitustöölise peres. Tema isa töötas kümnikuna esimesel Siberi raudtee ehitusel ning ema oli nooruses Peterburis kodukooliõpetaja.[1]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas aastal 1923 Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja aastal 1933 Tallinna Tehnikumi, praktika sooritas aastal 1932 Soomes Paimio sanatooriumi (asub Paimio väikelinnas Päris-Soome maakonnas) ehitusel (arhitekt Alvar Aalto juhendamisel).
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Ta töötas Tartu Ülikooli ehitusõpetuse kabinetis ja ülikooli arhitekti kohusetäitjana[2], aastatel 1934–1938 Tartu maa-arhitektina, 1938–1941 Eesti Raudtee Valitsuses ja Dorprojektis ning 1941–1944 Tehnikadirektooriumi ehitusvalitsuses.
1944–1960 töötas ta Viljandi rajooni esimese peaarhitektina, organiseerides linna ja rajooni sõjajärgseid taastamistöid,[2] seejärel Viljandi rajooni ehitus- ja arhitektuuriosakonna peaarhitektina ja arhitektina.
Projekteeris koos Harald Armaniga korteriühingu Oma Pere elamu Roosikrantsi 8b (1938–1939), toetas linnade planeeringuid ning projekteeris rohkesti eramuid eeskätt Viljandisse, Tartusse, Suure-Jaani ja Võhmasse.
Oli kolmel korral Viljandi linna TSN saadik ja täitevkomitee liige.[2]
Kuulus Arhitektide Liitu aastast 1958.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Oli alates 14. augustist 1937 abielus Harri Moora õega, lasteaiakasvataja Ellen Mooraga. Peres oli kolm last, poeg (1939) ja kaks tütart (1942 ja 1948).[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Joonsalu, K., Stöör, Ü. (17. märts 2004). "Aprillikuus möödub 100 aastat arhitekt Ott Puuraidi sünnist". Sakala. Vaadatud 31.12.2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 "Õnnitleme juubilari!". Sirp ja Vasar. 19. aprill 1974. Vaadatud 31.12.2020.