Hübriid
Hübriid (tuleneb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. Tavaliselt kuuluvad need vanemorganismid taksonoomiliselt eri taksonitesse, mis ekstreemjuhul võib tipneda ka sugukondade vaheliste ristumistega (näiteks pärlkanalaste puhul). Põhimõtteliselt võib väita, et isegi liigisisesel genotüüpidelt suhteliselt erinevate organismirühmade (autbriiding) kõik järglased on hübriidid. Protsessi, mille tagajärjel tekivad hübriidid, nimetatakse hübridisatsiooniks.
Hübriidide aretus on väga levinud põllumajanduses ja loomakasvatuses. Näiteks mitmed hübriidtaimed annavad võrreldes algupäraste liikidega märksa suuremat saaki (heteroos) ja võivad olla resistentsemad haigustele.
Eesti pärismaiste taimede seas esineb perekondadevahelise hübriidina näiteks jäneskastiku (Calamagrostis epigeios) ja rand-luidekaera (Ammophila arenaria) vaheline hübriid balti luidekastik (x Ammocalamagrostis baltica), mis on vähemalt osaliselt fertiilne.
Lähedaste liikide puhul esineb looduslikke hübriide paljude liikide puhul, ent enamasti väikese sagedusega; seejuures on hübriidid sageli fertiilsed (järglaste andmise võimelised). Mida erinevamad on vanemad, seda harvem on hübridiseerumine ning seda suurema tõenäosusega on hübriidid steriilsed (suguvõimetud).
Loomahübriide [muuda]
- muul (hobusemära ja eeslitäku ristand)
- bester (beluuga ja sterleti ristand)
- sebroid (sebra ja hobuse või eesli ristand)
