Harilik kukerpuu
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kukerpuu (perekond) |
| Harilik kukerpuu | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Sort Atropurpurea
|
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Berberis vulgaris L. |
Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) on kukerpuuliste sugukonda kukerpuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsaliik.
Sisukord |
Rahvapärased nimetused [muuda]
Barbariis, kukerkuusk, paburitski, paaberits.
Kirjeldus [muuda]
Taim 1–3 meetrit, harvemal juhul 5m kõrge. Lehed äraspidimunajad, tipul teritunud, 1,5–3 cm laiad, peensaagja servaga, peenikeste nõeljate hammastega. Lehekimbu alusel lihtne või kolmehambuline astel. Õisik kobarjas, koosneb 15–25 õiest. Viljaks piklik, ruljas, punane, söödav mari.
-
Puhkevad õied
-
Marjad
-
Lehed
Levila ja kasvukoht [muuda]
Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas. Kasvukohana eelistab metsaservi, võsastikke, loodusid.
Kasutamine [muuda]
Tavaliselt kasvatatakse kollaste õietega ning dekoratiivsete punaste marjadega kukerpuupõõsaid ilutaimedena. Taime viljad on söödavad, kuid erakordselt hapu maitsega. Marjasaagi saamiseks sobiksid kõige paremini:
- Vahajas kukerpuu Berberis cerasina
- Ümaraviljaline kukerpuu Berberis heteropoda
Marjade essentsist valmistatakse muu hulgas maiustusi, kõige tuntumad neist on vast "Barbarissi" nimelised kompvekid. Kesk-Aasias ja Iraanis tuntakse kuivatatud kukerpuumarju Zereshk ehk sereshki nime all, need on levinud lisandiks kohalikus köögis.
Harilikku kukerpuud kasutatakse ka ravimtaimena.
