Ühekojaline taim

Allikas: Vikipeedia
Hall lepp on ühekojaline taim.

Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil. Nende hulka kuuluvad nii ühesuguliste kui ka mõlemasuguliste õitega taimed.

Ühekojalise taime vastand ehk taim, millel isas- ja emassuguorganid on eri isenditel, on kahekojaline taim.

Ühekojalisus on seesama mis hermafrodiitsus, ent kui kojalisus on eelistatud termin botaanikas, siis zooloogias on kasutatavam hermafrodiitsus.

Kojalisusest räägitakse peamiselt sammaltaimedel ja soontaimedel, sest nende taimede elutsüklis domineerib haploidne faas diploidse üle, kuid põhimõtteliselt võib ju neid mõisteid teistestki taimedest rääkides kasutada.

Nii ühe- kui kahekojalistel taimedel on loodusliku valiku mõttes nii eeliseid kui ka puudusi, mis kahtlemata ongi põhjuseks, miks nad mõlemad tänapäeval eksisteerivad. Ühekojalised taimed saavad kergesti suguliselt paljuneda, sest mõlemad sood on samal organismil koos. Kuid teisalt võib see viia sugulusaretuseni ja geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni asurkonnas. Seevastu kahekojalised taimed peavad suguliseks paljunemiseks tingimata teiste organismidega geene vahetama, mis suurendab organismide heterosügootsust ja muutlikkust järgmises põlvkonnas. Seevastu isoleeritud kahekojalised organismid saavad paljuneda ainult mittesuguliselt, mis pika aja peale muutub puuduseks.

Enamik õistaimi on ühekojalised.

Niihästi ühe- kui kahekojalistel taimedel valmivad sugurakud pigem mitoosi kui meioosi teel. See tähendab, et nii seemne- kui munarakud on geneetilise materjali poolest oma vanemaga identsed.