Gruusia riigipeade loend

Allikas: Vikipeedia

Gruusia riigipeade loend esitab Gruusia alasid valitsenud monarhide, presidentide ning muude valitud ja määratud riigipeade nimestiku perioodidel, mil Gruusia riik on olnud iseseisev.

Eri riikide okupatsiooni ajal Gruusiat valitsenud okupatsioonivõimude esindajate nimestik on esitatud artiklis Gruusia asevalitsejate loend.

Gruusia NSV (19211991) riigijuhtidena käsitletavate isikute nimekirjad on esitatud artiklites Gruusia NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend ja Gruusia Kommunistlik Partei.

Ibeeria ehk Kharthli kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

6. sajandil kaotatud kuningavõimu taastas tänase Gruusia aladel Ibeeria (Kharthli) vürst Adarnase IV, kes hakkas kasutama tiitlit "grusiinide kuningas". Kuigi formaalselt kuulusid tema valitsetavad alad Bütsantsi impeeriumi koosseisu, võimaldas impeeriumi nõrkus temal ja ta järglastel valitseda sisuliselt iseseisvate valitsejatena. 10. sajandi lõpuks ei sõltunud Ibeeria valitsejad igapäevapoliitika korraldamisel enam üldse Bütsantsi keisritest.

Ibeeria kuningaid loendati samas numeratsioonis varasemate Ibeeria vürstidega. Kõik nad kuulusid Bagrationi dünastiasse.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Adarnase IV (surnud 923) 888 923
Davit II (surnud 937) 923 937
Sumbat I (surnud 958) 937 958
Bagrat II (937994) 958 994
Gurgen (surnud 1008) 994 1008

Ühtne Gruusia kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühendatud Gruusia kuningriik tekkis 1008. aastal, kui Abhaasia kuningas Bagrat III päris oma isa Gurgeni surma järel ka Ibeeria ehk Kharthli trooni.

Alates Gruusia kuningriigi moodustamisest on kõik selle monarhid kuulunud Bagrationi dünastiasse.

Alates 1243. aastast valitsesid Gruusia kuningad mongolitest vallutajate vasallidena, kuid säilitasid kuningatiitli.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Bagrat III (u 9601014) 1008 1014, 7. mai
Giorgi I (998/10021027) 1014, 7. mai 1027, 16. august
Bagrat IV (10181072) 1027, 16. august 1072, 24. november
Giorgi II (u 10501112) 1072, 24. november 1089 (nominaalselt kuni surmani)
Davit IV Ehitaja (10731125) 1089 1125, 24. jaanuar
Demetre I (10931156?) 1125, 24. jaanuar 1154
Davit V (surnud 1155) 1154 1155
Demetre I (teist korda) (10931156?) 1155 1156
Giorgi III (surnud 1184) 1156 1184, 27. märts
Tamar (u 11601213) 1184, 27. märts 1213, 18. jaanuar
Giorgi IV Laša (11931223) 1213, 18. jaanuar 1223, 18. jaanuar
Rusudani (11941245) 1223, 18. jaanuar 1245
Davit VI Narin (12251293) 1245 1259
Davit VII Ulu (12151270) 1247 1259

1259. aastal jagunes Gruusia kuningriik kaheks – edaspidi kandis Gruusia kuningriigi nime vaid Gruusia idaosas asuv kuningriik, Gruusia lääneosas asus aga Imerethi kuningriik. Hiljem oli Imerethi teatud perioodidel (13301387, 14121446, 14531478) Gruusiaga ühendatud, kuid alaliselt Gruusia territoriaalne ühtsus monarhia ajal enam ei taastunud.

Gruusia kuningriigid (1259–1810)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruusia kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1259. aastast kandis Gruusia kuningriigi nime vaid Gruusia idaosas paiknev territoriaalne moodustis. 14.–15. sajandil õnnestus Gruusia kuningriigil lühikeste perioodide vältel kontrollida ka läänepoolset Imerethi kuningriiki, kuid see taastas alati oma iseseisvuse.

Gruusia kuningriigi troonil püsis ka pärast 1259. aastat Bagrationi dünastia.

Kuni 1330. aastani jätkasid Gruusia kuningad valitsemist mongoli khaanide vasallidena, säilitades seejuures kuningatiitli. 1465. aastal eraldus Gruusiast kodusõja tulemusel lisaks Imerethi kuningriigile veel Kahhethi kuningriik.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Davit VII Ulu (12151270) 1259 1270
Demetre II (12591289) 1270 1289, 12. märts
Vahtang II (surnud 1292) 1289, 12. märts 1292
Davit VIII (12731311) 1293 1297
Giorgi V (u 12861346) 1297 1298
Vahtang III (12781308) 1298 1299
Davit VIII (teist korda) (12731311) 1299 1302
Vahtang III (teist korda) (12781308) 1302 1308
Davit VIII (kolmandat korda) (12731311) 1308 1311
Giorgi VI (surnud 1313) 1311 1313
Giorgi V (teist korda) (u 12861346) 1314 1346
Davit IX (surnud 1360) 1346 1360
Bagrat V Suur (surnud 1393) 1360 1393
Giorgi VII (surnud 1407) 1393 1407
Konstantine I (13691411) 1407 1411
Aleksandre I Suur (u 13901445) 1412 1442
Vahtang IV (14131446) 1442 1446, detsember
Giorgi VIII (14171476) 1446, detsember 1465
Bagrat VI (u 14391478) 1465 1478
Aleksandre II (surnud 1510) 1478 1478
Konstantine II (u 14471505) 1478 1490

1490. aastal oli Konstantine II sunnitud tunnustama oma rivaale Imerethi ja Kahhethi troonil. Ta loobus Gruusia kuninga tiitli kasutamisest ja võttis endale Karthli kuninga tiitli.

Imerethi kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imerethi kuningriik tekkis pärast Gruusia kuningriigi jagunemist kaheks 1259. aastal ja hõlmas valdavalt senise Gruusia kuningriigi lääneosa. Kuni 1330. aastani valitsesid Imerethi kuningad sisuliselt mongoli khaanide vasallidena, kuigi kandsid jätkuvalt kuningatiitlit.

14.–15. sajandil oli Imerethi kuningriik korduvalt ka taasühendatud Gruusia kuningriigiga, kuid taastas alati oma iseseisvuse.

Sarnaselt Gruusia kuningriigiga olid ka Imerethi troonil Bagrationi dünastia esindajad, välja arvatud üksikud usurpaatorid 17.–18. sajandil.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Davit VI Narin (12251293) 1259 1293
Konstantine I (surnud 1327) 1293 1327
Mikheli I (surnud 1329) 1327 1329
Bagrat I Väike (surnud 1372) 1329 1330
Gruusia kuninga võimu all 1330 1387
Aleksandre I (surnud 1389) 1387 1389
Giorgi I (surnud 1392) 1389 1392
Konstantine II 1392 1401
Demetre I 1401 1412
Gruusia kuninga võimu all 1412 1446
Demetre III1 (surnud 1453) 1446 1453
Gruusia kuninga võimu all 1453 1478
Aleksandre II2 (surnud 1510) 1478 1510, 1. aprill
Bagrat III (14951565) 1510, 1. aprill 1565
Giorgi II (15141583) 1565 1583
Levani (15731590) 1583 1588
Rostomi (15711605) 1588 1589
Bagrat IV (15651590) 1589 1590
Rostomi (teist korda) (15711605) 1590 1605
Giorgi III (surnud 1639) 1605 1639
Aleksandre III (16091660) 1639 1660, 1. märts
Bagrat V (16201681) 1660, 1. märts 1660, september
Vahtang Tšutšunašvili3 (surnud 1668) 1660, september 1661
Artšili (16471713) 1661 1663
Bagrat V (teist korda) (16201681) 1663 1668
Vahtang Tšutšunašvili3 (teist korda) (surnud 1668) 1668 1668
Bagrat V (kolmandat korda) (16201681) 1668 1678
Artšili (teist korda) (16471713) 1678 1679
Bagrat V (neljandat korda) (16201681) 1679 1681
Giorgi IV4 (surnud 1684) 1681 1683
Aleksandre IV (surnud 1695) 1683 1690
Artšili (kolmandat korda) (16471713) 1690 1691
Aleksandre IV (teist korda) (surnud 1695) 1691 1695
Artšili (neljandat korda) (16471713) 1695 1696
Giorgi V 1696 1698
Artšili (viiendat korda) (16471713) 1698 1699
Simoni (surnud 1701) 1699 1701
Mamia4 (surnud 1714) 1701 1702
Giorgi VI5 (surnud 1722) 1702 1707
Giorgi VII (surnud 1720) 1707 1711
Mamia4 (teist korda) (surnud 1714) 1711 1712
Giorgi VII (teist korda) (surnud 1720) 1712 1713
Mamia4 (kolmandat korda) (surnud 1714) 1713 1714, 5. jaanuar
Giorgi VII (kolmandat korda) (surnud 1720) 1714, jaanuar 1720, 22. veebruar
Giorgi VIII4 (surnud 1726) 1720 1720
Aleksandre V (1703/17041752) 1720 1741
Giorgi IX (17181778) 1741 1741
Aleksandre V (teist korda) (1703/17041752) 1741 1746
Mamuka (u 17151769) 1746 1749
Aleksandre V (kolmandat korda) (1703/17041752) 1749 1752, märts
Solomon I (17351784) 1752, märts 1766
Teimurazi (surnud 1768) 1766 1768
Solomon I (teist korda) (17351784) 1768 1784, 4. mai
Davit II (17561795) 1784, 4. mai 1789
Solomon II (17721815) 1789 1790
Davit II (teist korda) (17561795) 1790 1792
Solomon II (teist korda) (17721815) 1792 1810, 20. veebruar
1 – Demetre III kandis de iure Gruusia kuninga tiitlit, kuid valitses de facto ainult Imerethit
2 – Aleksandre II pretendeeris ka Gruusia troonile ja kandis aastatel 1478–1484 de iure Gruusia kuninga tiitlit, kuigi valitses de facto peamiselt Imerethit
3 – Bagrat V kasuema abikaasa, ei kuulunud vereliini pidi Bagrationi dünastiasse
4 – Guria vürst Gurieli dünastiast, usurpeeris Imerethi trooni
5 – Saabašidzo vürst Abašidze dünastiast, usurpeeris Imerethi trooni

1804. aastal oli Imerethi viimane kuningas Solomon II sunnitud leppima Venemaa vasalli staatusega. 1810. aastal tõukasid venelased ta troonilt ja ühendasid tema kuningriigi Venemaa keisririigiga. Imerethi oli viimane Gruusia kuningriikidest, mis Venemaaga liideti.

Kahhethi kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahhethi kuningriik tekkis 1465. aastal, kui Gruusia troonilt kukutatud Giorgi VIII õnnestus säilitada kontroll idapoolse Kahhethi provintsi üle, kus ta kuulutas välja sõltumatu kuningriigi.

Sarnaselt teiste Gruusia kuningriikidega olid ka Kahhethi troonil Bagrationi dünastia esindajad.

17.–18. sajandil kuulus kuningriik suurema osa ajast vaheldumisi Pärsia ja Osmanite riigi mõjusfääri, kuid säilitas enamasti nominaalse iseseisvuse. 17. sajandil oli kuningriik siiski mitmel korral (16161625, 16331634, 16561664, 16761703) ka pärslaste poolt okupeeritud.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Giorgi I (14171476) 1465 1476
Aleksandre I (14541511) 1476 1511, 27. aprill
Giorgi II Õel (14691513) 1511, 27. aprill 1513
Karthli kuninga võimu all 1513 1520
Levani (15031574) 1520 1574
Aleksandre II (15271605) 1574 1601
Davit I (15691602) 1601 1602, 21. oktoober
Aleksandre II (teist korda) (15271605) 1602, 21. oktoober 1605, 12. märts
Konstantine I (15671605) 1605, 21. märts 1605, 22. oktoober
Teimurazi I1 (15891663) 1605, 22. oktoober 1648
Karthli kuninga võimu all 1648 1656
Pärsia okupatsioon 1656 1664
Artšili (16471713) 1664 1675
Erekle I (16421709) 1675 1676
Pärsia okupatsioon 1676 1703
Davit II (16781722) 1703 1722, 2. november
Konstantine II (surnud 1732) 1722, 2. november 1732, 28. detsember
Teimurazi II (16801762) 1732, 28. detsember 1744
Erekle II (17201798) 1744 1762, 19. jaanuar
1 – aastatel 1616–1625 ja 1633–1634 pärslaste poolt troonilt tagandatud (riigis valitses Pärsia kuberner), 1625–1633 ühtlasi ka Karthli kuningas

1744. aastal algatasid Kahhethi ja Karthli kuningriike sel ajal tegelikult kontrollinud pärslased nende kahe kuningriigi ühinemisprotsessi. See sai lõplikult teoks 1762. aastal, kui Kahhethi kuningas Erekle II päris oma isalt Teimurazi II Karthli trooni.

Karthli kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karthli kuningriik tekkis senise Gruusia kuningriigi aladest 1490. aastal kui kuningas Konstantine II oli sunnitud tunnistama Imerethi ja Kahhethi kuningate iseseisvust. Ta loobus pretensioonist valitseda kogu Gruusiat ning hakkas Gruusia kuninga tiitli asemel kasutama Karthli kuninga tiitlit. Kuna sisuliselt oli Karthli kuningriik Gruusia kuningriigiga sama riik, loendatakse nende kuningaid samas numeratsioonis.

Sarnaselt teiste Gruusia kuningriikidega olid ka Karthli troonil Bagrationi dünastia esindajad.

17.–18. sajandil kuulus kuningriik suurema osa ajast vaheldumisi Pärsia ja Osmanite riigi mõjusfääri, kuid säilitas enamasti nominaalse iseseisvuse. Lühiajaliselt oli Karthli kuningriik 16. ja 17. sajandil ka personaalunioonis Kahhethi kuningriigiga.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Konstantine II1 (u 14471505) 1490 1505
Davit X (14821526) 1505 1525
Giorgi IX (14861534) 1525 1527
Luarsab I (15021556) 1527 1556
Simon I Suur (15371611) 1556 1569
Davit XI (surnud 1579) 1569 1578
Simon I Suur (teist korda) (15371611) 1578 1599
Giorgi X (15611606) 1599 1606, 7. september
Luarsab II (15921622) 1606, 7. september 1615
Bagrat VII (15691619) 1615 1619
Simon II (u 16101630) 1619 1625 (nominaalselt kuni surmani 1630)
Kahhethi kuninga võimu all 1625 1633
Rostomi (15651658) 1633 1658
Vahtang V (16181675) 1658 1675
Giorgi XI (16511709) 1675 1688
Erekle I (16421709) 1688 1703
Giorgi XI (teist korda) (16511709) 1703 1709, 21. aprill
Kaihhosro (16741711) 1709, aprill 1711, 27. september
interreegnum 1711 1713
Iese (u 16801727) 1713 1716
Vahtang VI Õpetlane (16751737) 1716 1724
Iese (teist korda) (u 16801727) 1724 1727
Osmanite okupatsioon 1727 1735
Pärsia okupatsioon 1735 1744
Teimurazi II (16801762) 1744 1762, 19. jaanuar
1 – võimul alates 1478. aastast, aastatel 1478–1490 Gruusia kuningas

1744. aastal algatasid Kahhethi ja Karthli kuningriike sel ajal tegelikult kontrollinud pärslased nende kahe kuningriigi ühinemisprotsessi. See sai lõplikult teoks 1762. aastal, kui Kahhethi kuningas Erekle II päris oma isalt Teimurazi II Karthli trooni.

Karthli ja Kahhethi kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karthli ja Kahhethi kuningriigid ühendati ühtseks kuningriigiks 1762. aastal, kui Kahhethi kuningas Erekle II päris oma isalt Teimurazi II Karthli trooni. Sisuliselt olid mõlemad kuningriigid sel ajal Pärsia vasallid ja nende ühendamine toimus pärslaste soovi kohaselt.

Sarnaselt muude Gruusia kuningriikidega oli Karthli ja Kahhethi troonil Bagrationi dünastia.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Erekle II (17201798) 1762, 19. jaanuar 1798, 22. jaanuar
Giorgi XII (17461801) 1798, 22. jaanuar 1801, 9. jaanuar

Pärast kuningas Giorgi XII surma annekteeriti Karthli ja Kahhethi kuningriik selle senise liitlase Venemaa poolt.

Gruusia vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruusia taastatud iseseisvuse esimeseks kehandiks oli Gruusia Demokraatlik Vabariik, mis eksisteeris 26. maist 1918 kuni 25. veebruarini 1921. Riigipea ülesanded olid jaotatud seal parlamendi esimehe ja valitsusjuhi vahel. Esindusrolli täitis parlamendi esimees.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Rahvusnõukogu esimees
Nikoloz Tšheidze (18641926) 1918, 26. mai 1918, 8. oktoober
Parlamendi esimees
Nikoloz Tšheidze (18641926) 1918, 8. oktoober 1921, 25. veebruar

Gruusia taasiseseisvus teist korda 9. aprillil 1991. Valdava osa sellest ajast on riigipea ametinimetuseks olnud Gruusia president. Siiski tuleb märkida, et perioodil 9. aprillist 26. maini 1991 ja 6. novembrist 1992 26. novembrini 1995 täitsid riigipea kohuseid parlamendi esimehed. 6. jaanuarist 6. novembrini 1992 kuulus võim riigis sõjaväelise Riiginõukogu esimehele.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Ülemnõukogu esimees
Zviad Gamsahhurdia (19391993) 1990, 14. november* 1991, 26. mai
President
Zviad Gamsahhurdia (19391993) 1991, 26. mai 1992, 6. jaanuar
Riiginõukogu esimehed
Džaba Ioseliani (kaasesimees) (19262003) 1992, 6. jaanuar 1992, 10. märts
Tengiz Kitovani (kaasesimees) (1938–) 1992, 6. jaanuar 1992, 10. märts
Eduard Ševardnadze (1928–) 1992, 10. märts 1992, 6. november
Parlamendi esimees
Eduard Ševardnadze (1928–) 1992, 6. november 1995, 26. november
President
Eduard Ševardnadze (1928–) 1995, 26. november 2003, 23. november
Nino Burdžanadze (kohusetäitja) (1964–) 2003, 23. november 2004, 25. jaanuar
Mihheil Saakašvili (1967–) 2004, 25. jaanuar 2007, 25. november
Nino Burdžanadze (kohusetäitja) (1964–) 2007, 25. november 2008, 20. jaanuar
Mihheil Saakašvili (1967–) 2008, 20. jaanuar 2013, 17. november
Giorgi Margvelašvili (1969–) 2013, 17. november
* – Gamsahhurdia valiti 14. novembril 1990 veel Nõukogude Liitu kuuluva Gruusia Vabariigi Ülemnõukogu esimeheks ja jätkas selles ametis ka pärast Gruusia iseseisvuse väljakuulutamist 9. aprillil 1991.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]