Fiat Tipo 2000

Allikas: Vikipeedia

Fiat Tipo 2000

Fiat2000.jpg

Fiat Tipo 2000 (1919) tehnilised andmed
Pikkus 7,385 m
Laius 3,092  m
Kõrgus 3,785  m
Kaal 40  t
Kiirus maastikul ? km/h
maanteel 7,5 km/h
Käiguvaru maanteel ? km/h
maanteel 75 km
Suurtükk 65 mm
Kuulipildujad 1 14 mm, 7 x 6,5 mm
Soomus 15–20 mm
Mootor 8-silindriline Fiat A12
Mootori võimsus 240 hj
Meeskond 10 inimest

Fiat Tipo 2000 oli Itaalias Esimese maailmasõja lõpus valminud tank, ühtlasi oli see ka esimene Itaalia tank.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fiat Tipo 2000 projekteerimine algas 1916. aasta augustis, masinaid ehitama hakati oktoobris ja prototüüp valmis firmas Fiat järgmise aasta juunis.[1]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbilõige tanki kerest.

Fiat 2000 kaalus 40 tonni, oli 7,38 meetrit pikk, 3,09 meetrit lai ja 3,8 meetrit kõrge. Fiat A12 mootor arendas 240 hj (179 kW) ja andis kiiruseks 6[2] või 7,5[1] km/h. Bensiinipaak mahutas 600 liitrit kütust ja käiguvaru oli kuni 75 km. Tank suutis ületada 1 meetri kõrgusi takistusi ja 3 meetri laiusi kraave. Igal roomikul oli 10 ratast, millest 8 oli paaridesse jagatud ja vedrustusega varustatud. Soomuse paksus oli 15–20 mm.[1]

Pearelvaks oli üks 65 mm kahur, mis paiknes 360 kraadi pööratavas tornis. Torn oli algselt silindrikujuline, kuid vahetati hiljem poolkera kujulise vastu. Kahurile lisaks paigutati sinna 14 mm kuulipilduja.[2] Korpuse kummalgi küljel oli kolm ja tagaküljel üks 6,5 mm kuulipilduja, nii et peaaegu kogu tanki ümbrus oli relvadega kaetud, jättes vaid väikese pimeda nurga otse tanki ette. Mõningatel andmetel vahetati 1930. aastate alguses osadel masinatel esimesed kuulipildujad välja 37 mm kahurite vastu.[1]

Meeskond koosnes 10 mehest. Juht paiknes masina esiosas, tema ees olevast luugist avanes hea vaade. Lahinguolukorras see luuk suleti ja juht kasutas periskoopi. Mootor paiknes korpuse tagaosas, käigukast esiosas juhi istme all ja need olid omavahel ühendatud mööda tanki põhja kulgeva kardaaniga. Mootor, käigukast ja muud mehhaanilised detailid jäid kõik meeskonnaruumi põranda alla. Meeskonnaruum ise oli võrreldes teiste kaasaegsete tankidega küllaltki ruumikas.[3]

Sarnaselt sakslaste A7V-ga oli Fiat Tipo 2000 ehitamisel lähtutud liikuva kindluse kontseptsioonist. Üleüldiselt oli Fiat 2000 oma aja kohta küllaltki hea tank. Varastest Prantsuse tankidest St Chamond ja Schneider CA 1 oli see ilmselgelt parem. Võrreldes Inglise tankidega oli maastikuläbivus kehvem, kuid siiski rahuldav arvestades tanki suurust ja kaalu. Erinevalt inglise tankidest olid mehaanilised osad (mootor, käigukast) meeskonnaruumist eraldatud ja viimane suhteliselt ruumikas. Samas tegi see tanki kõrgeks ja seega vaenlasele paremaks sihtmärgiks. Samuti ei vastanud Fiat 2000 päris hästi Itaalia sõjalistele vajadustele ega tööstuse võimekusele. [2]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fiat 2000 demonstratsioonesinemisel.

Esimesed kaks tanki jõudsid Itaalia armee käsutusse 1918. aasta lõpus, kuid lahingusse need masinad ilmselt ei jõudnud. Järgmise aasta (1919) lõpuks valmis veel neli tanki ja kuue masinaga piirdutigi. Osa masinaid saadeti 1919. aastal Liibüasse, kus neid kasutati partisanide vastu võitlemiseks. Ametlikult oli Fiat Tipo 2000 kasutusel Itaalia sõjaväes kuni 1934. aastani.[1][2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Peter Kempf. About the FIAT 2000. (Inglise k.)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Chant, Christopher (2002). World Encyclopedia of the Tank. Second edition. Inglismaa: Sutton Publishing, 47–48. ISBN 0750931477. 
  3. The Advanced Fiat 2000 Heavy Tank. (Inglise k.)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]