Ossip Zetkin

Ossip Zetkin (1850 Odessa, Venemaa Keisririik – 29. jaanuar 1889 Pariis) oli vene ja saksa revolutsionäär ja sotsialist, silmapaistva sotsialisti Clara Zetkini abikaasa.

Elulugu

Ossip sündis 1850. aastal Odessas juudi perekonnas. Ka tema vanemad olid pärit Odessast. Nooruses osales Ossip Zetkin narodnikluses. Kartes Venemaa võimude tagakiusamist, põgenes ta Saksamaale Leipzigisse. Seal töötas ta puusepana ja astus sotsiaaldemokraatlikusse parteisse. Leipzigi vene üliõpilaste seltsis tutvus ta oma tulevase abikaasa Clara Eisneriga, kes võttis hiljem tema perekonnanime.

1880. aastal kohtumise ajal silmapaistvate sotsialistide August Bebeli ja Karl Liebknechtiga Ossip Zetkin arreteeriti ja saadeti Saksamaalt "soovimatu välismaalasena" välja. Pärast deporteerimist oli Zetkin sunnitud kolima Pariisi. 1882. aasta novembris liitus temaga ka ta naine Clara.

Pariisis vahetas noorpaar sageli üürikortereid, olemata võimeline järjepidavalt üüri maksma. Noored pidid vahetama tihti töökohti: Ossip avaldas artikleid ja märkmeid vasakpoolsetes ajalehtedes, teenis raha tõlkimise ja võõrkeelte õpetamisega, Clara andis aga eraviisilisi tunde ja pesi jõukate perede pesu. Suurema osa ajast elas Zetkinite pere aga Montmartre'i pisikeses korteris. Seal sündisid nende kaks poega: Maksim (1883) ja Konstantin (1885).

1889. aastal suri Ossip Zetkin Tuberkuloosi.

Mõlemad Ossipi ja Clara Zetkini pojad, Maksim ja Konstantin, said arstideks.