Düsleksia

Düsleksia ehk vaeglugemine on spetsiifiline lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Mõiste on tuletatud vanakreeka keelest - eesliide dys tähistab häiret, lexis tähendab sõna või kõnet.

Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena.

Düsleksia põhjusteks on peetud ajukoore kahjustust, vaimse arengu häireid, vale õpetamismetoodikat, kakskeelset kasvukeskkonda jm. Viimase aja aju-uuringud on näidanud aju olulist rolli häires.

UNESCO andmetel võib kuni 10% täiskasvanutest olla eri raskusastmes düslektikud, kes on õppinud oma probleemiga rohkemal või vähemal määral toime tulema. Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskustega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada.

Düsleksia läbi ajaloo

Algselt (1890 aastal) kasutati koos afaasiaga – osaline või täielik kõne kadu – ja seetõttu arvati, et põhjuseks on ajukahjustus keelega seotud piirkonnas, mis on saadud varases eas. Seetõttu ei eristatud arengulist düsleksiat omandatud düsleksiast.

1920-1930 Samuel T. Orton - põhjuseks hilinenud funktsioon. Korreleerub vasakukäelisusega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, kui õpitakse lugema või kirjutama. Pakkus, et probleemi on võimalik parandada, kui saavutatakse vasaku ajupoole domineerivus lugema õppimisel.

Sotsioloogide ja pedagoogid uskusid esmalt, et tegu on keskkonnast tuleneva probleemiga. Sellisel juhul probleemi lihtsam parandada kui neuroloogiist puudujääki.

Samuel A. Kirk võttis 1963. aastal kasutusele "õpiraskus", mis eristas düsgraafikud vaimse mahajäämusega või sensoorse deprivatsiooniga lastest.

Häire avaldub

3 liiki raskusi:

1. Vigadega lugemine
2. Aeglane lugemine
3. Loetust halb arusaamine

Rahvusvahelise häireteklassifikatsiooni järgi võib esineda järgnevaid raskusi:

1. tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine;
2. aeglane lugemine;
3. lugemise valesti alustamine, eelnev pikk kõhklemine, lugemisjärje kaotus või lause ebakorrektsus;
4. lausetes sõnade või sõnades häälikute ümberpaigutamine või tagurpidi lugemine.

Samuti võib esineda puudulikku arusaamist loetust, mis ilmneb

1. võimetuses meeles pidada loetud fakte;
2. võimetuses teha loetust järeldusi või kokkuvõtet;
3. vastates küsimustele loetud jutu kohta lähtutakse oma üldteadmistest, mitte konkreetse jutu sisust.

Düsleksiaga võib esineda ka muid spetsiifilisi õpivilumuste häireid:

• dürgraafia (õigekirjahäire)
• ekspressiivne kõnehäire
• retseptiivne kõnehäire
• düskalkuulia (arvutamisvilumuste häire)

Kuidas düsleksikut ära tunda?

Väikestel lastel raskused:	Kooliealistel raskused:	Teismelistel ja täiskasvanutel raskused:
Tähtedest arusaamisel, tähtede ja helide kokkusobitamisel	Faktide ja numbrite meeldejätmisel	Vanasõnade, mõistatuste, naljade jmt mõistmisel
Sõnade hääldamisel	Käekiri ja pliiatsi hoidmine	Valjusti lugemisel
Uute sõnade õppimisel ja õigel kasutamisel	Kirjutamisel – tähtede ümberpööramine, asukoha muutmine	Aja planeerimisel
Tähestiku, numbrite, päevade või sarnaste järjestuste õppimisel	Juhiste järgimisel	Võõrkeele õppimisel
	Matemaatikas tekstülesannete mõistmisel	Meeldejätmisel

Düsleksia ravi

• spetsiifiline õpetamine
• erinevate modaalsuste (kuulmine, nägemine, puudutus) kasutamine
• anda rohkem aega vastamisel
• spetsiifiline kiri dyslexie

Tuntud düslektikuid

• Hans Christian Andersen
• Thomas Edison
• Karl XVI Gustav
• John Lennon
• Pablo Picasso
• George Washington
• Henry Winkler
• Steve Jobs
• Ozzy Osbourne
• Sally Gardner
• Mollie King
• Cyndi Lauper

Välislingid

• Dyslexia International (inglise keeles)
• World Dyslexia Forum (inglise, prantsuse keel)