Olav V

Allikas: Vikipeedia
Olympic flag.svg
Kuld 1928 purjetamine
Olav V of Norway.jpg

Olav V (2. juuli 1903 Sandringham (Suurbritannia) – 17. jaanuar 1991) oli Norra kuningas 19571991. Ta oli Haakon VII ja kuninganna Maudi ainus poeg. Ta oli esimene Norra troonipärija alates keskajast, kes oli üles kasvanud Norras.

Elu enne kuningaks saamist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olav sündis kui Taani prints Alexander Edward Christian Frederik. Ta oli kuningas Edward VII lapselaps ja kuninganna Victoria lapselapselaps. Ta sai Olavi nime 1905. aastal, kui tema isast sai Norra kuningas.

Ta lõpetas 1924. aastal Norra Sõjaväeakadeemia ning õppis Oxfordi ülikoolis juurat ja majandusteadust.

21. märtsil 1929 abiellus ta oma onutütre, Rootsi printsessi Märthaga. Neil oli kolm last:

Teise maailmasõja ajal oli kuningapere eksiilis ning Märtha elas koos lastega Washingtonis, kus tal oli lähedane suhe Franklin Delano Rooseveltiga. Ta suri 1954. aastal, enne kui Olav kuningaks sai.

Olav seisis maailmasõja ajal oma isa kõrval, avaldades vastupanu Norra okupeerimisele Saksamaa poolt. Kui valitsus otsustas minna eksiili, jäi Olav paigale, et olla koos oma rahvaga. Kroonprintsina oli ta läbi teinud sõjalise väljaõppe ning teda austasid ka teised vastupanuliikumise juhid. Temast sai 1944. aastal Norra kaitseväe ülemjuhataja ning juhtis Saksa vägede desarmeerimist norrakate poolt.

Tema auks on nimetatud Antarktikas 180 000 km² suurune ala (Prints Olavi rannik ja Prints Olavi mäed).

Kuningas Olav V[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olavist sai kuningas 1957. aastal, kui tema isa suri. Olav oli väga populaarne. Ta juhtis autot ise ning sõitis maanteel nagu kõik teisedki, kuigi tal oli lubatud kasutada ühistranspordile mõeldud radasid. 1973. aasta energiakriisi ajal keelustas Norra mõnel nädalavahetusel autoga sõitmise. Kuningas, kes soovis minna suusatama, sõitis trammiga. Kui ta üritas pileti eest maksta, ütles konduktor, et inimesed trammi tagaosast olid juba tema eest maksnud. Üks ajakirjanik küsis kord, kas ta ei karda liikuda ringi ihukaitsjateta, ning ta vastas: "Miks ma peaksin kartma? Mul on neli miljonit ihukaitsjat!", vihjates Norra rahvale.

Kuningas oli ka edukas sportlane. Ta võistles Holmenkollenis suusahüpetes ning tegeles purjetamisega kuni kõrge eani. Ta võitis 1928. aasta suveolümpiamängudel "Soling"-klassis kuldmedali. Tal oli ka huvi militarismi vastu ning ta võttis oma vägede ülemjuhataja tiitlit väga tõsiselt.

1961. aastal sai kuningast Nanseni medali omanik.

Olav V suri 17. jaanuaril 1991. Trooni päris tema poeg Harald V.

2005. aastal nimetati Olav 41% häältega sajandi norrakaks.

Kuninga bioloogiline isa[muuda | redigeeri lähteteksti]

2004. aastal püstitas biograaf Tor Bomann-Larsen hüpoteesi, et Haakon VII ei olnud Olav V bioloogiline isa. Bomann-Larsen väitis, et kuninganna Maud rasestus kunstliku viljastamise tagajärel ning tegelik isa oli tema arst Francis Laking või arsti poeg Guy Laking. Lisaks tõenditele, mis viitavad kuninga äraolekule eostamishetkel, toetas Bomann-Larsen oma väidet fotodega Guy Lakingist, kus on näha sarnasus Olaviga [1].

Kuningapalee vastas pressiteatega, öeldes, et kuningas Haraldil "puudub informatsioon, mis tõestaks, et kuningas Olav ei olnud kuningas Haakoni poeg".

2005. aasta märtsis arvustas ajaloolane Odd Arvid Storsveen Bomann-Larseni raamatut ülimalt kriitiliselt. Storsveen ütleb, et Bomann-Larseni hüpoteesil puudub adekvaatne tõestus ning et fotode kasutamine ei ole piisav tõestus. Sama aasta septembris avaldas ajaloolane Bodil Katarina Nævdal Bomann-Larseni raamatu akadeemilise arvustuse. Ka tema jõudis järeldusele, et tõendid, millel raamat põhineb, ei ole piisavad.

Isegi kui Bomann-Larseni väited oleksid tõesed, ei oleks neil põhiseaduslikke tagajärgi, sest rahvahääletus, millega Haakonist kuningas sai, võttis arvesse ka Olavi päritava staatuse. Lisaks peetakse traditsiooniliselt lapse isaks tema ema abikaasat, kui mees lapse omaks tunnistab.

Vaata ka:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Haakon VII
Norra kuningas
19571991
Järgnev:
Harald V