Stockholmi kuningaloss

Allikas: Vikipeedia
Stockholmi kuningaloss tagantvaates

Stockholmi kuningaloss (rootsi keeles Stockholms slott) on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitmed muuseumid. Kuningaloss paikneb Stockholmi vanalinnas Stadsholmeni saarel ning lossi naabruses asub Rootsi parlament Riksdag.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praeguse lossi kohale lasi Birger Jarl juba 13. sajandil ehitada kivilinnuse, mis ajapikku kasvas lossiks ning sellele anti nimi Tre Kronor (Kolm Torni).

16. sajandi lõpus lasi Johan III lossi ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks. 1692. aastal hakkas Nicodemus Tessin noorem ümber ehitama põhjatiiba ning tööd lõpetati 1697. aastal. Sama aasta 1. mail põles aga suurem osa lossist maha.

Ülesehitustööd võttis enda kanda taas Nicodemus Tessin noorem ning 1734. aastal rajati läänefassaadi välisküljele poolkaarekujulised ehitised. 1740. aastal saadi valmis ka lossikirik ning 1754. aastal lõpetati välisseinte taastamine. Samal aastal asus kuningapere lossi elama. 18241830 rajati põhjafassaadi ette nn Lejonbacken ehk Lõvide kallak, mille nimetus tuleneb seal asuvatest lõviskulptuuridest.

Lõviskulptuuridega kaldtee

Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest tänapäeval kasutatavatest lossidest.

Lossi valvab Rootsi Sõjaväe alla kuuluv Högvakten ehk kuninglik ihukaitsevägi, mille ajalugu ulatub tagasi 16. sajandi algusesse.

Palee välisilme[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loss on ehitatud tellistest, mis on ida-, lääne- ja lõunatiiva keskosas kaetud liivakiviga. Katus on kaetud vasega ning ümbritsetud kivist balustraadiga.

Kõik neli fassaadi on erineva kujundusega ning sümboliseerivaid erinevaid asju: lõunafassaad esindab rahvast, läänefassaad esindab kuningat, idafassaad esindab kuningannat ja põhjafassaad esindab monarhiat. Läänest itta on loss 115 m pikk ning põhjast lõunasse 120 m.

Välisnurkade külge on ehitatud 4 tiiba: 2 kaarjat ja 2 sirget. Lossi tagaküljel kahe sirge tiiva vahel paikneb pisike aed, mida nimetatakse Logården'iks.

Sisekujundus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääneosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teisel korrusel vasakul paikneb Bernadotte'ide galerii ja paremal on Rüütliordude saal. Kolmandal korrusel vasakul paiknevad külalisteruumid ja paremal ametlikud ruumid.

Idaosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle ühel korrusel paikneb Livrustkammaren, Rootsi vanim muuseum, kus saab vaadata relvi, ordeneid ja kroonijuveele.

Põhjaosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seal asuvad kunagiste kuningate ja kuningannade eluruumid ning peosaalid, mille hulka kuulub ka ballisaal Vita Havet ehk Valge Meri. Lisaks asub seal Karl XI galerii. Esimesel korrusel asub Konseljrummet ehk Nõukogusaal. Keldrisse on rajatud Museum Tre Kronor, kus on väljapanek Birger Jarl rajatud kindlusest.

Lõunaosa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seal paikneb Riigisaal ja lossikirik ning varakamber, kus asuvad kuninglikud juveelid.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]