Brigitte Bardot

Allikas: Vikipeedia
Brigitte Bardot
Brigitte Bardot.jpg
Brigitte Bardot (1968)
Sünninimi Brigitte Anne-Marie Bardot
Sünniaeg 28. september 1934 (80-aastane)
Sünnikoht Pariis
Tegev 1952-1973

Brigitte Anne-Marie Bardot (sündinud 28. septembril 1934 Pariisis) on prantsuse endine näitlejatar, modell, laulja ja seksisümbol ning praegune loomade õiguste eest võitleja. Tema kuulsaim roll oli filmis "Ja jumal lõi naise..." (1956).

Alates 1969 oli Bardot Prantsusmaa vabaduse sümboli Marianne'i ametlik nägu (varem Marianne'il polnudki ametlikku nägu).

Lapsepõlv ja noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bardot sündis töösturi Louis Bardot' (1896–1978) ja Anne-Marie Muceli (1912–78) peres. Vanemad abiellusid 1933. 5. mail 1938 sündis abielust teinegi laps: noorem tütar Marie-Jeanne.

Varajases eas tegelesid õed ema innustusel tantsimisega. 1947 võeti Brigitte vastu Pariisi konservatooriumisse, kus hakkas balletti õppima.

Karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

15-aastaselt, 8. märtsil 1950 oli Bardot moeajakirja "ELLE" kaanel. Seda märkas noor filmirežissöör Roger Vadim. Ta näitas ajakirja kaant režissöörile ja stsenaristile Marc Allégret'le, kes kutsus Bardot' filmi "Les lauriers sont coupés" proovivõtetele. Bardot saigi selle rolli. Kuigi film tühistati ja seda ei tehtud valmis, küpses Bardot's soov saada näitlejaks. Peale selle sai ta tuttavaks Vadimiga, kes mõjutas tema edaspidist elu.

Näitlejadebüüdi tegi ta 1952 komöödiafilmis "Le trou normand". Samal aastal – 18-aastaselt – abiellus ta Roger Vadimiga. Pärast mängimist 16 tähtsusetus filmis saavutas ta 1957 maailmakuulsuse filmiga "Ja jumal lõi naise".

Ehkki Euroopa filmitööstus oli mõõnaseisus, oli Bardot üks vähestest Euroopa näitlejataridest, kel õnnestus kiiresti kuulsaks saada ka Ameerika Ühendriikides.

Bardot' esimesed filmid olid romantilis-erootilise laadiga. Mõned filmid olid ajaloolise taustaga. Sageli mängis ta võrgutavat naist või sisaldas tema roll enesepaljastusstseene.

1965 nimetati Bardot BAFTA auhinna kandidaadiks rolli eest filmis "Viva Maria!", aga ei saanud seda auhinda. Selle filmi tegevus toimus aastal 1907 ning Bardot mängis revolutsionääri, kes aitab kukutada ühe Kesk-Ameerika riigi diktaatorit ja muuhulgas leiutab striptiisi.

Bardot mängis kokku 47 filmis ja salvestas üle poolesaja laulu.

Bardot ei mänginud kunagi Hollywoodis, sest ta rääkis inglise keelt tugeva aktsendiga.

Hilisem elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brigitte Bardot (2002)

1973 tõmbus Bardot meelelahutustööstusest tagasi ja hakkas võitlema loomaõiguste eest. 1990. aastatel tegi ta avameelseid avaldusi immigratsiooni, Prantsusmaal elavate islamiusuliste, rasside segunemise ja homoseksuaalsuse kohta. Teda peetakse äärmusparempoolse poliitiku Jean-Marie Le Peni toetajaks.

1985 sooviti Bardot'le anda Auleegioni ordenit, kuid ta keeldus sellest.

Bardot annetas kahe aasta jooksul rohkem kui 140 000 USA dollarit Bukaresti hulkuvate koerte massiliseks steriliseerimiseks. Selliseid koeri elab Bukarestis hinnanguliselt 300 tuhat.

Abielud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene abikaasa Vadim oli Bardot'st 7 aastat vanem. Selleks, et saada Brigitte'i vanematelt õnnistust abieluks, pidi Vadim, kes oli rahvuselt venelane ja õigeusku, pöörduma katoliiklusesse, kuigi pole teada, kas ta seda ikka tegi. Nad lahutasid 5 aastat hiljem. Sellegipoolest jäid nad sõpradeks.

Filmid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1950. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1960. ja 1970. aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]