Fraternitas Viliensis
Fraternitas Viliensis oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) raames tegutsenud ühendus, kes soovis asutada ametlikult kinnitatud eesti üliõpilaskorporatsiooni.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Idee algatas EÜSi vilistlane Villem Reiman, kes 1888. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas. 3. mail 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.
22. veebruaril 1890 peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta "Fraternitas Viliensis" ja värvideks sini-must-valge nagu 1884. aastal pühitsetud EÜSi lipul. Korporatsiooni vapil olid sini-must-valged värvid, korporatsiooni sirkel kahe ristatud rapiiriga, kolm viljapead, lahtine raamat kirjaga "Carpe diem!" ja ümber tammelehtedega pärg, millel olid esimesed tähed lausest "fortiter in re, suaviter in modo". Chargiertenconventilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. 9. septembril 1888 peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus järgmiste liikmetega: senior Oskar Kallas, I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õpperingkonna kuraator Nikolai Lavrovski korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.
27. veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!-le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus üldkommaani. Praegust Fraternitas Viliensise vappi kasutab EÜS ka tänapäeval.
Asutamiskatsed 20. sajandi alguses[muuda | muuda lähteteksti]
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel 1900 ja 1904, kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. aasta novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult korp! Aestia, seekord juba eraldiseisvana EÜS-ist. Revolutsiooni tõttu korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal 1907 asutati Tartus esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav korporatsioon Fraternitas Estica. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! Fraternitas Viliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon oma värvideks sini-rohe-valge.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kõpp, Johan. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I. Tartu, 1925.