İlham Əliyev
| İlham Əliyev | |
|---|---|
 | |
| 4. Aserbaidžaani president | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 31. oktoober 2003 | |
| Eelnev | Heydər Əliyev |
| 7. Aserbaidžaani peaminister | |
|
Ametiaeg 4. august 2003 – 31. oktoober 2003 | |
| Eelnev | Artur Rasizadə |
| Järgnev | Artur Rasizadə |
| Uue Aserbaidžaani Partei juht | |
|
Ametisse asumise aeg 31. oktoober 2003 | |
| Eelnev | Heydər Əliyev |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | İlham Heydər oğlu Əliyev |
| Sündinud |
24. detsember 1961 Bakuu, Aserbaidžaani NSV, Nõukogude Liit (praegune Aserbaidžaan) |
| Rahvus | aserbaidžaanlane |
| Erakond | Uue Aserbaidžaani Partei |
| Abikaasa | Mehriban Paşayeva (1983–) |
| Vanemad |
Heydər Əliyev Zərifə Əliyeva |
| Lapsed |
Leyla Əliyeva Arzu Əliyeva Heydar Əliyev |
| Alma mater | Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut |
| Autogramm |
 |
İlham Heydər oğlu Əliyev (hääldus: [ilˈham hejˈdæɾ oɣˈɫu æˈlijɪf]; kasutatakse ka kirjapilti Ilham Hejdär oglu Älijev; sündinud 24. detsembril 1961 Bakuus) on Aserbaidžaani neljas ja praegune president. Tema isa oli eelmine president Heydər Əliyev.
Əliyev on alates 2005. aastast oma isa asutatud Uue Aserbaidžaani Partei juht. Samuti on ta alates 1997. aastast Aserbaidžaani Rahvusliku Olümpiakomitee esimees.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Əliyev õppis aastatel 1967–1977 Bakuu 6. Keskkoolis. 1977. aastal astus ta Moskva Riiklikku Rahvusvaheliste Suhete Instituuti ning jätkas 1982 õpinguid aspirantuuris. 1985. aastal sai ta doktorikraadi ajaloos. Aastatel 1985–1990 oli ta sama ülikooli õppejõud. Ta on politoloogiadoktor ning on kirjutanud mitu raamatut tänapäeva Aserbaidžaani naftastrateegia geopoliitilistest aspektidest.[1]
Poliitiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Mais 1994 määrati İlham Əliyev Aserbaidžaani Riikliku Naftakompanii asepresidendiks. Ta oli üks võtmefiguure Aserbaidžaani valitsuse ja Lääne naftafirmade läbirääkimistel uute lepingute sõlmimiseks. Aastal 1995 valiti ta riigi parlamenti ja 1997 sai ta rahvusliku olümpiakomitee esimeheks. Augustis 2003, kaks kuud enne presidendivalimisi määrati ta peaministriks. Oktoobris loobus Heydər Əliyev tervislikel põhjustel presidendiametist ning määras oma poja, kes oli seni sõltumatu kandidaat, oma partei ainsaks presidendikandidaadiks.
15. oktoobril 2003 toimunud valimiste ametlike tulemuste järgi võitis valimised İlham Əliyev, kogudes 76,84% häältest. Opositsioon keeldus tulemusi tunnustamast ja korraldas massilise protesti väidetava korruptsiooni ning valimiste võltsimise vastu.
Opositsiooniliikmete ja inimõiguslaste kaebuste kohaselt pole inimõiguste olukord Aserbaidžaanis Əliyevi presidendiks oleku vältel paranenud. Opositsiooni meeleavaldused on endiselt keelatud või piiratud Bakuu äärelinnadega ning valitsus avaldab endistviisi survet sõltumatule ajakirjandusele. 2005. aastal vabastas Əliyev rahvusvahelise surve, eriti Euroopa Nõukogu nõudmiste mõjul vanglast paljud mõjukad opositsionäärid, kes arreteeriti seoses valimisjärgsete meeleavaldustega.
Inimõiguste rikkumise ja ainuvõimu tõttu Aserbaidžaanis peavad paljud eksperdid Kaukasuse ja endise Nõukogude Liidu asjus Əliyevit diktaatoriks.[2][3][4] 2010. aastal avaldas Wikileaks diplomaatilise telegrammi USA saatkonnast Aserbaidžaanis, milles võrreldi president Əliyevit maffiabossiga.[5]
2008. aastal kuulutas Əliyev, et "Mägi-Karabahh ei saa iialgi iseseisvaks, seda seisukohta toetavad ka rahvusvahelised rahuvahendajad ning Armeenia peab reaalsusega leppima" ning et "1918. aastal anti Jerevan armeenlastele. See oli suur viga. Erivani khaaniriik oli aserite territoorium ning armeenlased olid seal külalised."[6]
2008. aastal valiti İlham Əliyev taas ametisse 87% häältega. Opositsiooniparteid boikoteerisid valimisi. 2009. aasta 18. märtsil toimunud referendum kiitis heaks konstitutsiooniparandused, mille kohaselt Əliyev võib presidendiametisse kandideerida elu lõpuni, ühtlasi piirati ajakirjandusvabadust.
Aserbaidžaani 2010. aasta parlamendivalimistel kinnistus Əliyevi toetajate enamus parlamendis: esmakordselt Aserbaidžaani ajaloos ei pääsenud peamistest opositsiooniparteidest Aserbaidžaani Rahvarindest ega Musavatist riigi seadusandlikku kokku ainsatki saadikut.
9. oktoobril 2013 valiti Əliyev 85%-ga häältest kolmandaks viieaastaseks ametiajaks presidendiks.
The Economist nimetas Aserbaidžaani oma 2010. aasta demokraatiaindeksis autoritaarseks režiimiks, pälvides 135. koha 167-st.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Əliyevi emakeel on aserbaidžaani keel, ta oskab ka inglise, prantsuse, vene ja türgi keelt. Tema abikaasa Mehriban Əliyeva on kunstnik. Neil on kolm last (Leyla, Arzu ja Heydər) ning viis lapselast[1]. Tal on ka vanem õde Sevil Əliyeva.
Kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Əliyevi fotot näidatakse filmi "Borat" lõpukaadrites, jättes vale mulje, justkui oleks ta filmis kujutatud fiktsionaalse Kasahstani president.[7]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Riiklikud ordenid[muuda | muuda lähteteksti]
Aserbaidžaan – Heydər Əliyevi orden (28. aprill 2005)[8]- Aserbaidžaan – Sheikhulislami orden (22. detsember 2005)
Välismaised ordenid[muuda | muuda lähteteksti]
Rumeenia – Rumeenia Tähe orden (2004, ordeni andis Ion Iliescu)[8]
Saudi Araabia – Abdul Aziz al Saudi orden (2005, ordeni andis kuningas Fahd)[8]
Gruusia – Gruusia Au orden[9]
Bulgaaria – Stara Planina orden
Prantsusmaa – Auleegioni suurrist (2007, selle andis Prantsuse saadik Bakuus Bernard Chaffin)[10]
Poola – Poola Vabariigi Teenete orden (2008, selle andis Lech Kaczyński)[11]
Ukraina – Vürst Jaroslav Targa I järgu orden (2008, selle andis Viktor Juštšenko)[12]
Kuveit – Mubarak Al-Kabiri orden (2009)[13]
Kreeka – Kreeka parlamendi kuldmedal (2009)[14]
Läti – Kolme Tähe ordeni suur rüütlirist[15]
Venemaa – Kuulsuse ja Au ordeni 1. järk (2010, selle andis Moskva patriarh Kirill I)[16]- Venemaa – Püha Sergiuse ordeni 1. järk[8]
- Venemaa – Moskva Püha Vürst Danili ordeni 1. järk[17]
- Rumeenia – Ustava Teenistuse rist
Tadžikistan – Ismoili Somoni orden- Ukraina – Vabaduse orden (2013)
Aukraadid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aserbaidžaan – Bakuu Riikliku Ülikooli audoktor
- Bulgaaria – Riikliku ja Maailma Majanduse Ülikooli auprofessor
Hiina – Renmini Ülikooli auprofessor
Jordaania – Jordaania Ülikooli audoktor
Kasahstan – L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli auprofessor
Lõuna-Korea – Kyŏng Hŭi Ülikooli audoktor- Rumeenia – Ploiești Nafta-Bensiini Ülikooli audoktor
- Tadžikistan – Tadžiki Riikliku Ülikooli audoktor[8]
Türgi – Bilkenti Ülikooli audoktor- Türgi – Çukurova Ülikooli audoktor
- Türgi – Ankara Ülikooli audoktor[8]
Türkmenistan – Türkmeeni Riikliku Ülikooli auprofessor- Ukraina – Kiievi Riikliku Tarass Ševtšenko nimelise Ülikooli audoktor
Ungari – Budapesti Corvinuse Ülikooli sotsiaalteaduste audoktor[18]
Valgevene – Valgevene Riikliku Ülikooli auprofessor[19]- Venemaa – Moskva Riikliku Ülikooli auprofessor[20]
- Venemaa – Moskva Riiklikku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi audoktor[8]
- 2012 – OCCRP aasta inimene organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vallas
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Elulugu presidendi ametlikul saidil
- ↑ Ken Silverstein (25.04.2008). "Obama to Azeri Dictator: Set Our Big Macs Free—By Ken Silverstein". Harper's Magazine. Vaadatud 31.03.2011.
- ↑ William Stewart (05.01.2009). "Oil-rich dictator cultivated by Prince Andrew blocks BBC broadcasts". Mail Online. Vaadatud 31.03.2011.
- ↑ Holebender (20.12.2010). "Greg Palast Busted by BP in Azerbaijan". Newsnetscotland.com. Vaadatud 31.03.2011.
- ↑ "Azerbaijan: WikiLeaks Cable Compares Ilham Aliyev to Movie Mafia Bosses". EurasiaNet.org. 02.12.2010. Vaadatud 31.03.2011.
- ↑ "Azerbaijani president: Armenians are guests in Yerevan". REGNUM News Agency J. 17. jaanuar 2008.
- ↑ "Borat: Cultural Learnings of America for Make Benefit Glorious Nation of Kazakhstan".
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 Алиев Ильхам Президент Республики Азербайджан.
- ↑ "ЗА ЗАСЛУГИ — ОРДЕН ЧЕСТИ". Вышка. 30. mai 2003. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2011. Vaadatud 12. aprillil 2011.
- ↑ "Le président azerbaïdjanais reçoit les insignes de Grand-Croix de la Légion d'honneur". RIA Novosti. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2011. Vaadatud 12. detsember 2010.
- ↑ "Ильхам Алиев награжден Большим крестом польского ордена «За заслуги»". Day.az. Vaadatud 12. detsember 2010.
- ↑ Виктор Ющенко наградил Ильхама Алиева орденом князя Ярослава Мудрого І степени
- ↑ "ВСТРЕЧА ПРЕЗИДЕНТА АЗЕРБАЙДЖАНА ИЛЬХАМА АЛИЕВА И ЭМИРА ГОСУДАРСТВА". Газета Бакинский рабочий. 11.02.2009.
- ↑ "President of Azerbaijan honored with Gold Medal of Greek Parliament". APA. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2014. Vaadatud 12. detsember 2010.
- ↑ "Президенту Азербайджана Ильхаму Алиеву исполнилось 48 лет". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2013. Vaadatud 12. aprillil 2011.
- ↑ "Президент Азербайджана награжден орденом Русской Православной церкви «Славы и Чести I степени»". News.Life.az. Vaadatud 12. detsember 2010.
- ↑ "Завершился исторический визит Патриарха всея Руси Алексия в Азербайджан". Православие.Ру. 29. mai 2001.
- ↑ "ПРЕЗИДЕНТ АЗЕРБАЙДЖАНА". Посольство Азербайджанской Республики в Республике Беларусь. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. veebruar 2011. Vaadatud 12. aprillil 2011.
- ↑ "Ильхаму Алиеву присвоено звание почетного профессора Белорусского госуниверситета". The First News. 12. november 2009.
- ↑ "Студенты ФГП приняли участие во встрече с Президентом Азербайджана И.Г. Алиевым". Факультет глобальных процессов МГУ имени М.В. Ломоносова. 22.02.2008.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: İlham Əliyev |
| Eelnev Artur Rasizadə |
Aserbaidžaani peaminister 2003 |
Järgnev Artur Rasizadə |
| Eelnev Heydər Əliyev |
Aserbaidžaani president 2003– |
Järgnev — |