Wrangell

See artikkel on suguvõsast; linna kohta vaata artiklit Wrangell (linn), saare kohta Wrangelli saar ja mäe kohta Wrangelli mägi.

---

Wrangelli suguvõsa vapp

Wrangell (ka Wrangel) (vene keeles Врангель) on Varangu mõisa järgi nime saanud põlisaadlisuguvõsa. Wrangell on üks tuntumaid ja paljuharulisemaid baltisaksa suguvõsasid.

Ajalugu

Päritolu küsimus

Wrangelli suguvõsa vana vapp

Wrangellide päritolu kohta on mitmeid versioone. 1887. aastal avaldatud suguvõsa ülevaates peeti võimalikuks esivanemaks XIII sajandil elanud dominus Tuki Wrangi, kes omas Eestimaal maavaldusi ja oli väidetavalt Taani linnusepealik Tallinnas. Samuti on püstitatud hüpotees, et suguvõsa võis olla kohalikku päritolu ehk eesti juurtega. Siiski peetakse kõige tõenäolisemaks, et nende esiisaks oli Taani hindamisraamatus (1241) nimetatud dominus Eilardus (suri 1241). Ta oli võimas Taani kuninga vasall, kellele kuulus Põhja-Eestis 206 adramaa suurune maavaldus, sellest suuremad läänivaldused olid veel vaid Kyvelitel ja Lodedel. Eilarduse omandi hulgas oli muuhulgas Haljala kihelkonnas asunud 32-adramaaline Varangu küla (Uvarangalæ). Kuna see oli hiljem Wrangellidele kuulunud kogukäeõigusvaldus, mis oli nende käes 1402. aastani, on seda peetud tõendiks, et Eilardus on Wrangellide esiisa ja sai perekonnanime selle küla järgi. Lisatõendina on toodud asjaolu, et nime Eilardus kohtab Wrangellide suguvõsas hiljem sagedasti. Omaette küsimusi on tekitanud Eilarduse päritolu. Teda on püütud seostada Eilhard von Obergiga (Hoberg), kes oli aastatel 1275−1279 Tallinna asehaldur. Paul Johansen lükkas selle versiooni ümber: et Oberg oli veel 1263. aastal Taani kuninga foogt Roskildes, ei saanud ta 1240. aastatel Eestimaal viibida. Kuna nii Wrangelli kui ka Engdesi ja Löwenwoldede suguvõsa vapid on sisuliselt identsed, pidas Johansen võimalikuks, et Eilardus oli pärit Saksamaalt ja tema perekonnanimi võis olla algselt Löwenwolde. Tal oli vend Robertus (frater domini Eilardi), kellest sai ilmselt Engdesi aadlisuguvõsa rajaja.

Wrangellid XIII ja XIV sajandil

Nime Wrangell kohtab ürikuis esimest korda 1277. aastal, mil mainitakse Riia peapiiskopi vasalli Hinricus de Wrangelit (hukkus lahingus leedulaste vastu 1279. aastal). Ta võis olla Eilarduse poeg. 1282. aastal on nimetatud Johannes de Wrangeelæ´d (suri pärast 1287), kes oli Taani vasall Roskildes. 1287. aastal osales ta koos teiste vasallide ja Kärkna kloostri munkadega Virumaal Kunda rannikul madalikule jooksnud Hansa koge röövimises. Alates XIV sajandi algusest on Wrangellide kohta teateid juba võrdlemisi arvukalt, kuid nende täpset põlvnemisliini ei ole võimalik allikaliselt tõendada. XIV sajandi keskpaiku hakkasid välja kujunema suguvõsa kolm pealiini. Ehkki erinevate käsitluste vahel on mitmeid lahknevusi, on need liinid traditsiooniliselt järjestatud kronoloogilise andmestiku alusel: Essu-Idavere, Hõbeda-Andja ja Roela-Kuremaa. Viimane neist suri meesliinis välja 1737. aastal, teised kaks on tänini alles ja on jagunenud arvukateks harudeks.

Suguvõsa liikmeid

 Pikemalt artiklis Wrangellide sugupuu

XIII kuni XV sajand

• Eilardus (suri 1241), dominus, Wrangellide suguvõsa esiisa, suurmaavaldaja Eestimaal
• Woldemarus de Wrangel (suri pärast 1346), Saare-Lääne toomhärra
• Woldemarus de Wrangel (suri pärast 1350), Koknese stiftifoogt
• Johannes de Wranghele (suri pärast 1363), Tartu toomhärra
• Eilardus de Wrangele (suri pärast 1376), Tartu stiftifoogt
• Heinrich de Wrangele (suri u 1410), Tartu toomhärra, Tartu piiskop

Essu-Idavere pealiin

• Thiedericus Wrangele (suri pärast 1346), maanõunik, Taani kuninga vasall

Roela-Kuremaa pealiin

• Moritz von Wrangel (suri pärast 1562), Tallinna piiskop-elekt 1558–1560

• Herman Wrangel af Salmis (1587–1643), Rootsi feldmarssal, Liivimaa kindralkuberner
• Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis (1613–1676), Rootsi riigiadmiral, riigimarssal
• Wolmar Wrangel af Lindeberg (1641–1676), Rootsi väejuht
• Vabahärra Hermann Wrangel af Ludenhof (suri 1675), mõisaomanik
• Fabian Moritz von Wrangell, Eestimaa rüütelkonna peamees (1663–1667), Eestimaa maanõunik (1662/1671–1686), mõisaomanik
• Wilhelm von Wrangell (suri 1688/93), Rootsi ooberstleitnant, Dünamünde komandant, mõisaomanik
• Berndt Reinhold von Wrangell (suri 1710), Eestimaa maanõunik, rüütelkonna peamees (1706–1709), mõisaomanik
• Berend Johann von Wrangell, Eestimaa rüütelkonna peamees (1711–1713)
• Otto Fabian von Wrangell (1655–1726), baltisaksa poliitik ja ajaloolane, Viru- ja Järvamaa meeskohtunik, Eestimaa rüütelkonna peamees (1697–1701), Eestimaa maanõunik (1701–1711), mõisaomanik
• Vabahärra Georg Gustav von Wrangel af Ludenhof (1662–1734), Rootsi ooberstleitnant
• Carl Henrik Wrangel (1681–1755), Rootsi feldmarssal
• Parun Carl von Wrangell (1742–1824), Venemaa keisririigi jalaväekindral
• Krahv Friedrich Heinrich Ernst von Wrangel (1784–1877), Preisi kindralfeldmarssal

  

  Krahv Friedrich Heinrich Ernst von Wrangel (1784–1877), Preisi kindralfeldmarssal

• Georg Gustav Ludwig von Wrangell (1784–1841), Venemaa keisririigi õigusteadlane, Mihhail Speranski õigusloomekomisjoni liige
• Karl Michael von Wrangell (1794–1874), Venemaa keisririigi sõjaväelane, mõisaomanik
• Parun Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (1796–1870), admiral, Riiginõukogu liige, maadeuurija, Keiserliku Teaduste Akadeemia auliige
• Reinhold Otto Fabian von Wrangell (1797–1884), suurtükiväekindral, Suurtükiväedepartemangu ülem ja Riia komandant
• Wilhelm Bernhard Freiedrich von Wrangell (1797–1872), Venemaa keisririigi teadlane, Läänemere-äärsete majakate ülem, Tallinna sadama komandant
• Carl von Wrangell (1800–1872), Venemaa keisririigi jalaväekindral (1861)
• Hans Georg Hermann von Wrangel af Ludenhof (1803–1868), sõjaväelane, tõeline riiginõunik, Jamburgi maakonna aadlimarssal
• Alexander von Wrangell (1804–1880), Venemaa keisririigi jalaväekindral, Tšetšeenia ja Dagestani imaami Šamili vangistaja, Venemaa Sõjanõukogu liige (1862)
• Georg von Wrangell (1827–1875), Venemaa keisririigi riigiametnik, Venemaa keisririigi Justiitsministeeriumi asedirektor ja departemangujuhataja
• Wilhelm von Wrangell (1831–1894), Eestimaa rüütelkonna peamees (1881–1884), mõisaomanik
• Alexander von Wrangell (1833–1915) Venemaa keisririigi diplomaat, saadik Saksimaal 1897–1906
• Michael von Wrangell (1836–1899) Venemaa keisririigi kindralleitnant, Płocki ja Liivimaa tsiviilkuberner.
• Nikolai von Wrangell (1847–1923), filosoofiadoktor, kirjanik
• Margarethe Mathilde von Wrangell (1877–1932), Moskvas sündinud ja Eestis lapsepõlve veetnud loodus- ja põllumajanduskeemiateadlane, esimene kõrgkooli naisprofessor Saksamaal
• Peter von Wrangell (1878–1928), kindralleitnant, üks valgekaartliku liikumise juhte
• Nikolai von Wrangell (1880/1882-1915), kunstiajaloolane

Wrangelli suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Essu (Jeß) (enne 1402−1750ndad), Idavere (Itfer) (u 1474−1585 ja 1875−1919), Karula (Karrol) (1400ndad, u 1499−1581, 1590−XVII sajandi algus ja 1783−1792), Malla (Malla) (1430−u 1492), Ojaküla (Oyel) (alates 1430), Tatruse (Tatters) (enne 1390−u 1402 ja 1533−pärast 1678), Tõdva-Kõnnu (Köndes) (1527−1534), Ulvi (Oerthen) (u 1581−pärast 1600), Varangu (Wrangelshof) (1613−1754)

Luke mõis. Wrangellide valdus 1624−1897

• Liivimaa läti distrikt:
  • Luke (Schloß Luhde) (1624−1897)
• Novgorodi kubermang:
  • Ljatsjino (XIX sajandil)
• Rügen:
  • Schloss Spycker (1649−1676)

Wrangeli suguvõsa harude vappe

• 
  von Wrangelite vapp
• 
  Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu)
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  Wrangelli suguvõsa vabahärravapp (Andja)
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp
• 
  von Wrangelite vapp

Vaata ka

• Acta Wrangeliana
• Engdes
• Löwenwolde
• Wrangellide sugupuu

Kirjandus

• EAA, f. 1674, n. 2, s. 219 (Wrangelli suguvõsa genealoogia) [1].
• EAA, f. 2057 (Perekond Wrangell) [2].
• Acta Wrangeliana.
• Baensch, Henry von. Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tagebüchern bearbeitet. Berlin und Dresden: Wilhelm Baensch Verlagshandlung, 1887. Erste Hälfte [3], Zweite Hälfte [4].
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 216-218, 485, 502.
• Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. IX kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1936. Lk 1-46 [5] [6] [7] [8] [9] [10] [11] [12] [13] [14] [15] [16] [17].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 534-602 [18].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2005. Lk 375-383.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser. Bd XIX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1996.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd IV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1962. Lk 519-553.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1971. Lk 415-450.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1982. Lk 462-494.
• Grahv, Ahto. Tartu piiskopivasallide päritolu ja vapid. Diplomitöö. Tartu, 1992. Lk 63-66. Töö asub Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudis.
• Johansen, Paul. Die Estlandliste des Libers Census Daniae. II Halbband. Kopenhagen-Reval, 1933. Lk 926-928.
• Wrangel, Robert Freiherr von. Die Familie Wrangel 1887-1908. Görlitz: Gedruckt bei C. A. Starke, 1909.
• Wrangell, Georges Baron von. Geschichte der Wrangel zur dänischen und Ordenszeit. Teil I. Urkunden. Dorpat: 1927.

Välislingid

• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust