Wolmar Wrangel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Lindebergi vabahärra Wolmar Wrangel (1641 – 27. detsember 1675 Saksamaal Ruhri ääres[1]) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane.

Wrangellide suguvõsast pärinev Wolmar Wrangel sündis Rootsi feldmarssali Herman Wrangeli (1587–1643) ja tema teise abikaasa, Nassau-Siegeni krahvitari Amalia Magdalena (1613–1669) neljanda lapsena. Tema poolvend oli Rootsi feldmarssal Carl Gustaf Wrangel (1613–1676).[2]

1654. aastal sai ta oma isa teenete eest vabahärratiitli. Karl X Gustavi Taani sõjas osales ta juba rittmeistri auastmes. 1665. aastal oli ta ratsaväerügemendi ülem ning osales selle koosseisus Bremeni sõjas. 1667. aastal sai ta kindralmajoriks ning oli Upplandi ratsanike (Uppland ryttare) ülem.[2]

1674. aastal ülendati ta kindralleitnandiks ning osales koos vennaga, kes oli 1664. aastast riigimarssal, sõjas Brandenburgi vastu. Selles sõjas oli ta oma riigimarssalist venna ning feldmarssal Conrad Mardefelti (suri 1688) järel käsuliinis kolmas mees. Ning kuna nii vanem Wrangel kui Mardefelt olid haiguse tõttu võimetud juhtima, langes tegelik vägede juhtimine Wolmar Wrangeli õlule. Ta juhatas Rootsi vägesid ka Fehrbellini lahingus 1675. aastal, kus Rootsi väed said kaotuse osaliseks. Wolmar Wrangel langes selle kaotuse tõttu oma poolvenna kriitika alla.[2]

Ta päris oma isalt Põltsamaa mõisa koos Lustivere ja Jermaferi mõisaga (võimalik, et Imavere) ning kuna Wolmar Wrangelil meessoost pärijaid ei olnud läks tema surma järel mõis tema lesele viimase eluajaks, misjärel see riigistati.[3]

Wolmar Wrangel suri detsembris 1675 sõjaväelaagris Ruhri ääres nakkushaigusesse[1] ja on maetud Stockholmi Riddarholmeni kiriku Vasaborgi hauakabelisse[4].

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Wolmar Wrangel abiellus Vasaborgi krahvitari Kristinaga (1644–1709), kes oli Gustav II Adolfi (1594–1632) vallaspoja, Vasaborgi krahvi Gustaf Gustafsoni (1616–1653) ja Wied-Runkeli krahvitari Anna Sophia (1616–1694) tütar[5]. Abielust sündisid[6]:

  • poeg, suri noorelt
  • Amalia Sophia, suri lapsena
  • Polydora Aurora (suri 1708), oli abielus Kaunase marssali, vürst Bogusław Ogińskiga (1669–1730)
  • Maria

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Wolmar Wrangeli esivanemad
Lindebergi vabahärra
Wolmar Wrangel
(1641–1675)
Herman Wrangel
(1587–1643)
Hans von Wrangell
(suri 1593)
Hermann von Wrangell Hans von Wrangell
(suri 1541)
Magdalena von Uexküll
Adelheid von Uexküll Johann von Uexküll
(suri 1535)
Dorothea Mecks
(suri 1548)
Barbara Anrep
(suri 1628)
Hermann Anrep
(suri 1573)
Johann Anrep
Wilmot Schwarzhoff
Margaretha von Rosen Reinhold von Rosen
Agnes von Dönhof
Nassau-Siegeni krahvitar
Amalia Magdalena
(1613–1669)
Nassau-Siegeni krahv
Johann VII
(1561–1623)
Nassau-Dillenburgi krahv
Johann VI
(1536–1606)
Nassau-Dillenburgi krahv
Wilhelm
(1487–1559)
Stolbergi krahvitar
Juliana
(1506–1580)
Leuchtenbergi maakrahvitar
Elisabeth
(1537–1579)
Leuchtenbergi maakrahv
Georg III
(1502–1555)
Ansbachi ja Kulmbachi markkrahvitar
Barbara
(1495–1522)
Schleswig-Holstein-Sonderburgi printsess
Margaretha
(1583–1638)
Schleswig-Holstein-Sonderburgi hertsogi
Johann
(1545–1622)
Taani kuningas
Christian III
(1503–1559)
Saksi-Lauenburgi printsess
Dorothea
(1511–1571)
Braunschweig-Grubenhageni printsess
Elisabeth
(1550–1586)
Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Grubenhageni vürst
Ernst III
(1518–1567)
Pommeri printsess
Margarethe (1518–1569)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]