Werfen

Werfen
	Vaade Hohenwerfeni lossist
Pindala	154 km²
Elanikke	3027 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 29′ N, 13° 11′ E
	Paiknemine Sankt Johann im Pongau ringkonnas

Werfen ([ˈvɛɐ̯fn̩]) on alev ja vald (Marktgemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas. See on tuntud peamiselt keskaegse Hohenwerfeni lossi ja Eisriesenwelti jääkoopa poolest, mis on suurim maailmas.

Werfen asub ajaloolise Pongau piirkonna loodeosas, Salzburgist u 40 km lõunas. Asula paikneb Salzachi orus Luegi kurust lõunas, Berchtesgadeni Alpide (Hageni mäed ja Hochkönig) (läänes) ja Tenneni mägede (idas) vahel. Salzburgi–Tirooli raudteeliin (Giselabahn) ja Tauern Autobahn kulgevad jõega paralleelselt. Piirkonda tuntakse kui Lubjakivialpide triiase kivikihi geoloogilise werfeni kihistu tüübi paikkonda.

Vallaosad on Reitsam, Scharten, Sulzau, Werfen Markt ja Wimm.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Olulised kaubateed läbisid Salzachi orgu juba iidsetest aegadest, kui ala oli osa Rooma Noricumi provintsist. Wervenit on esmamainitud u 1140. aastal. Asula kerkis Investituuritüli ajal Saksamaa kuninga Heinrich IV-ga Salzburgi peapiiskopi Gebhardi käsul 1075. aastal püstitatud Hohenwerfeni lossist lõunasse. See on üks vanimaid turge endises Salzburgi peapiiskopkonnas, turuõigusega 1425. aastast. Umbes samal ajal rajati naabrusesse Pfarrwerfeni kihelkond, nagu ka naaberasula Werfenweng idas.

Kohaliku halduse asukohana rünnati Werfenit ja lossi raskelt Saksa talurahvasõja ajal 1525./26. aastal. Alates 1675. aastast mõisteti Zaubererjackli nõiaprotsessidel süüdi ja hukati arvukalt inimesi kohaliku ülesostja Barbara Kolleri ja tema poja Jakobi keskkonnas. Werfen oli ka Salzburgi protestantide väljasaatmise keskus vürstliku peapiiskopi Leopold Anton von Firmiani valitsemise ajal 1731. aastal. 18. sajandi lõpul võeti Sulzaus kasutusele suur limoniidimaardla, millest 1770. aastast sai tähtsaim rauatehas (Konkordiahütte) Salzburgi peapiiskopkonnas.

Koos sekulariseeritud vürstliku peapiiskopkonna maadega läks Werfen 1816. aastal Viini kongressi otsusega lõpuks Austria keisririigile. Salzburgi–Tirooli raudteeliin Salzburgist Wörglisse avati 1875. aastal, jaamad Sulzaus, Tenneckis ja Werfenis.

Tennecki küla kohal olevas eraldatud Blühnbachtalis on barokk-stiilis Blühnbachi loss, peapiiskop Wolf Dietrich von Raitenau endine jahimaja, mille 1908. aastal omandas Austria ertshertsog Franz Ferdinand. Pärast ertshertsogi mõrva 1914. aastal müüsid Habsburgid-Lotringid lossi Saksamaa Kruppi tööstusmagnaatidele. Kruppid valdasid territooriumit kuni Arndt von Bohlen und Halbachi surmani 1986. aastal, pärast seda on kinnisvara Frederick R. Kochi eravalduses.

Väike osa "Heliseva muusika" piknikustseenist filmiti Werfeni küla nõlvadel. Julie Andrews ja meeskond filmisid "Do-re-mi" lõigu avavõtted Hohenwerfeni lossiga taustal. Hohenwerfenis tehti ka mõned filmi "Where Eagles Dare" võtted.