Luegi kuru

Luegi kuru on mäekuru või kitsaskoht Salzachöfeni kohal Austria Salzburgi liidumaal. Kuru on Tenneni mägede lääneservas ja on u 100 m Salzachi jõe kohal, kus Salzachöfen on selle kitsamais kohas. Mõisteid Luegi kuru ja Salzachöfen kasutatakse mõnikord kogu kanjoni tähistamiseks vaheldumisi. Luegi kuru, pakkudes looduslikku ligipääsu läbi kitsa lõhe, oli ajalooliselt üks peamisi teid üle Põhja-Lubjakivialpide.

Põhja-Lubjakivialpid on Kesk-Ida-Alpide põhjapoolne paralleelne alammäestik. Berchtesgadeni Alpid, mis on nende mägede osa, moodustavad piirkonnas põhja-lõunasuunalisele liiklusele tõkke. Salzachi jõgi on uuristanud sügava oru läbi mägede, mis kulmineerub Salzachöfenis. Seal muutuvad Salzachi kaldad läbipääsmatuks ja jõe idaserva järgiv tee tõuseb sadakond meetrit jõest kõrgemale, et vältida selle kõige reeturlikumat lõiku, enne kui laskutakse tagasi jõeni. Selle tee kõrgeim punkt on traditsiooniliselt tuntud kui Luegi kuru.

Luegi kuru asub Halleini ringkonnas u 3 km Golling an der Salzachist lõunas. Luegi kuru ületab maantee B159 (Salzachtal Straße), kuna see järgib Salzachi jõge. Maantee tõuseb kõrgusele 552 m ja siseneb 150 m pikkusse tunnelisse paralleelselt Salzachöfeni kitsaima kohaga. Hotell asub praegu kuru kõrgusel tunneli kohal. Nii Tauern Autobahn kui ka Salzburgi–Tirooli raudtee, kuigi järgides suuresti Salzachi orgu, mööduvad kitsast Luegi kurust paralleelsete tunnelite kaudu Hageni mägede all Salzachi vastasküljel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Luegi kuru ja ümbritsevat Salzachi orgu on transporditeena kasutatud eelajaloolistest aegadest saati. Kuru ületas antiikajal Rooma tee.

Keskajal püstitati kuru kõrgusele tollipääsud, et koguda pudelikaela läbivatelt reisijatelt ja kaupmeestelt teemakse. Esimesed ülestähendused tollipääsust pärinevad 1160. aastast koos korduvate mainimistega kuni Napoleoni aegadeni. Enamik tollipääsuga seotud ehitisi lammutati 1930. aastatel.

1970. aastateks oli liiklus läbi Luegi kuru jõudnud puhkusekuudel ummikute tasemele, kuna see asus Gastarbeiterroutel, mida kasutasid võõrtöölised Balkani poolsaarelt. 1974. aastal valminud A10-kiirtee leevendas ülekoormust üle Luegi kuru, möödudes kurust täielikult ja vähendades selle tähtsust transporditeena.