Bischofshofen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bischofshofen
Bischofshofen.jpg
Vaade Bischofshofenile ja Paul-Ausserleitner-Schanzele
Vapp

Pindala: 49,6 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 10 540 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 25′ N, 13° 13′ E
Bischofshofen im Bezirk JO.png
Paiknemine Sankt Johann im Pongau ringkonnas
Bischofshofen (Austria)
Bischofshofen

Bischofshofen on linn Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas. See on oluline liiklussõlm nii Salzburg-Tirooli raudteeliinil kui ka Tauern Autobahnil, mis on suur maantee üle Alpide peaaheliku. Linn asub 547 meetrit üle merepinna.

Bischofshofen asub Põhja-Lubjakivialpides Salzachi jõe orus u. 50 km Salzburgist lõunas. Seda ümbritsevad Hochkönig massiiv (läänes), osa Berchtesgadeni Alpidest (Tenneni mäed) (kirdes) ja Salzburgi Kiltkivialpid (kagus).

Linnaosad on Alpfahrt, Bischofshofen, Buchberg, Gainfeld, Haidberg, Kreuzberg, Laideregg, Mitterberghütten, Winkl, Asten.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Maximiliani kirik

Neoliitikumis kaevandasid kohalikud keldi hõimud lähedalasuvates mägedes vaske ja soola. Hiljem vallutati või assimileeriti keldid laienevasse Rooma riiki, kui ala liidendati Noricumi provintsi. 3./4. sajandil viis Rooma tee Salzachi orust Radstadti Ennsi jõel.

8. sajandil asusid piirkonda Baieri hõimud, mida soodustasid Agilolfingi hertsogid ja piiskop Rupert von Salzburg. Pongau (pongowe) ala on esmakordselt mainitud 711. aasta dokumendis, kui Salzburgi peapiiskoppide ja Oberalmi aadliperekonna armust asutati klooster (Cella Maximiliana). Slaavi hõimud purustasid selle kloostri hiljem. Hoveni küla ise ilmus esmakordselt 1151. aastal. 12. sajandil kinkis Salzburgi peapiiskop tänapäevasele Püha Maxmilliani kirikule kulla ja kalliskividega kaetud reliikvia Püha Ruberti krutsifiksi.

Salzburgi Werfeni orust lõuna pool asuvale Bischofshofenile anti 14. sajandil turuõiguse ning sellest sai halduskeskus ja Chiemsee piiskoppide residents. See langes läbi rahutu 16. sajandi koos oma loodusõnnetuste, majanduslanguse ja ususõjaga, mis kulmineerus Saksa talurahvasõjaga (1525–26). Rohkem kui 2/3 kohalikust rahvastikust saadeti vürstliku peapiiskopi Leopold Anton von Firmiani algatatud vastureformatsiooni meetmete käigus alates 1731. aastast välja. Paljud Salzburgi protestandid leidsid uue kodu Ida-Preisimaal.

Lõpuks tõusis Bischofshofen 19. sajandi lõpul Salzburg-Tirooli raudteeliini ehitamisega raudteesõlmeks. See ülendati 1900. aastal turulinna staatusesse ja sai 24. septembril 2000 linnaõiguse.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsioonilise suusahüpete Nelja hüppemäe turnee lõppvõistlus peetakse igal aastal 6. jaanuari paiku Bischofshofenis Paul-Ausserleitner-Schanzes. 1999. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistluste suusahüpete suure mäe võistlus toimus Bischofshofenis.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]