Radstadt

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Radstadt
Radstadt pongau.jpg
Radstadt
Vapp

Pindala: 60,82 km²
Elanikke: 4823 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 23′ N, 13° 28′ E
Radstadt (Austria)
Radstadt

Radstadt on linn Austrias Salzburgi liidumaal Sankt Johann im Pongau ringkonnas.

Vaade Taurachi orule

Linn asub Ennsi jõe orus, selle lisajõe Taurachi suubumiskoha lähedal, Roßbrandi mäe jalamil, mis on Salzburgi Kiltkivialpide osa. Lõunas kulgeb maantee kõrvuti Taurachi ojaga kuni Untertauerni, Obertauerni suusakuurordi ja Radstadti Tauerni kuruni kõrgusel 1738 m, mis tähistab piiri Salzburgi Tamswegi ringkonnaga. Idas viib Ennstali maantee Schladmingi Ülem-Steiermargis.

Linnaosad on Höggen, Löbenau, Mandling, Radstadt ja Schwemmberg.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

4. sajandil eKr asustasid ala keldi hõimud, nende Noricumi kuningriik muudeti umbes 15. aastal eKr Rooma provintsiks. Tee üle Tauerni kuru oli osa suurest Rooma teest, mis viis Aquileiast Itaalias Iuvavumi linna (tänapäeva Salzburg) põhjas.

Paika nimega Rastat ('puhkekoht') mainiti juba 1074. aasta dokumendis. Radstadti kindlus asutati 13. sajandil, kui Pongau piirkonnast sai Salzburgi peapiiskopkonna osa ja tekkisid piirikonfliktid Habsburgidest Steiermargi hertsogitega; paik sai linnaõiguse 1289. aastal. Linn oli kohaliku administratsiooni asukoht ja sellel oli märkimisväärne väärtus Ennsi oru ja Radstadti Tauerni kuru kaudu Alpide peaahelikku ületava maantee kaitseks Kärnteni ja Aquileia suunal. Radstadti gooti stiilis kirik pühitseti 1417. aastal ja raekoda pärineb 16. sajandist.

Saksa talurahvasõjas 1524./25. aastal asusid linnakodanikud vürstliku peapiiskopi Matthäus Lang von Wellenburgi poolele ja seisid vastu Michael Gaismairi juhitud umbes 5000 mehelise talupoegade armee piiramisele. Linnamüürid on säilinud, sealhulgas kolm torni, mille piirajad piiramise järel olid sunnitud püstitama. 1629. aastal rajasid vürstlikud peapiiskopid Ennsi orus Vastureformatsiooni levitamiseks siia kaputsiinlaste kloostri. Nagu paljudes teistes peapiiskop Leopold Anton von Firmiani valitsemise all olnud Salzburgi piirkondades, saadeti protestantlik elanikkond 1731./32. aastal riigist välja; kui Exulanten andis neile varjupaiga Preisi kuningas Friedrich Wilhelm I ja asustas Gumbinneni piirkonda Ida-Preisimaal.

Täna on Radstadt ka populaarne turismikuurort, kus on aastas rohkem turiste, kui aastaringset elanikkonda. Sellel on oma suusapiirkond ja see on osa laiendatud mäesuusa- ja lumelauapiirkonnast (Ski Amadé), millel on ühendused naaberlinna Altenmarktiga.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]