Eesti filosoofia

Allikas: Vikipeedia
Filosoofia ajalugu Eestis sai alguse mitte-eestlastest, kelle seas on Gottlob Benjamin Jäsche (1762–1842). Nende looming ei ole küll eesti (rahvuslik) filosoofia, kuid kuulub siiski Eesti filosoofiasse.
Üks tuntumaid eesti teadusfilosoofe oli Rein Vihalemm (1938-2015).

Eesti filosoofia on filosoofia, mis on loodud või viljeldud Eestis või eestlaste poolt.

Vahel peetakse eesti filosoofia all silmas ka filosoofiat, mis on loodud lähtuvalt eesti keele ja kultuuri iseärasustest ning sisaldab globaalse filosoofiamaastiku ja muude rahvaste filosoofiate kõrval spetsiifilist eestilikku komponenti või maailmavaadet.

Territoriaalne määratlus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti filosoofiat on enamasti kombeks määratleda filosoofide tegevuse kaudu kui seda filosoofiat, mida faktiliselt tehakse Eestis või eesti filosoofiana ja seotakse tegevuse käigus Eesti riigi, kultuuri või teadusasutustega.

Territoriaalse ehk maiskondliku (ühtlasi pragmaatilise) määratluse aluseks olev fraas sisaldab "Eestit" pigem (kuid mitte tingimata) suure algustähega ja osutab seega enam riigile kui rahvusele. Eesti filosoofial peab olema mingisugunegi side Eesti Vabariigi või eestlaste kogukondadega, kuid see ei pea samas olema kirjutatud eesti keeles ega tehtud eestlaste poolt. Filosoofi filosoofia nimetamiseks Eesti filosoofiaks piisab selle määratluse järgi filosoofi seotusest mõne Eesti teadusasutusega, mille juures on filosoof mõju avaldanud ning ise mõjutusi saanud. Seejuures on Eesti filosoofia ka väliseestlaste poolt (isegi võõrkeeles) tehtud filosoofia, eeldusel, et filosoofil on filosofeerimise ajal minimaalnegi aktiivne side Eestiga.

Sellise määratluse järgi oleks Eesti filosoofiaks teatud määral ka näiteks Gottlob Benjamin Jäsche, Walther Schmied-Kowarziki, Jakob von Uexkülli, Hermann von Keyserlingi ja Gustav Teichmülleri filosoofia. Tartu Ülikoolis on olnud tegevad baltisaksa filosoofid. Tänapäevastest filosoofidest võib Eesti filosoofia alal tegevaks pidada näiteks Francesco Orsit.

Rahvuslik-kultuuriline-keeleline määratlus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusliku määratluse järgi peaks olema eesti filosoofia seotud eesti kultuuri, keele ja rahvaga ning lähtuma vastavast hoiakust. Sageli tähendab see filosoofiliste küsimuste sõnastamist eesti konteksti jaoks ning nende tõlgendamist eestilikult, st kasutades algupäraseid eesti keele sõnu (mitte ladina või saksa laene) ning püüdes tuua tõlgendusse sisse eestilikku hoiakut maailma ja üldse kõigi asjade suhtes. Seesugune määratlus lähtub tihtipeale arusaamast, mille kohaselt sõltub filosoofiliste mõistete sisu ja tõlgendus suuresti nende etümoloogilisest ja mõisteloolisest päritolust (nõrk versioon Sapir-Whorf-Masingu hüpoteesist).[viide?]

Sellisel viisil on eesti filosoofiat püüdnud määratleda või teha nt Uku Masing, Madis Kõiv, Jaan Kaplinski ja Kuldar Traks.[viide?]

Kirjandust Eesti filosoofia ja eesti filosoofia kohta[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valton, Arvo 1986. Filosoofia viletsusest. Sirp ja Vasar, nr 44, 31. okt.
  • Kaevats, Ülo 1986. Kommentaar. Sirp ja Vasar, nr 44, 31. okt.
  • Rebane, Jaan 1986. Filosoofiapärandi tõlkimisest ja Eesti filosoofiast. Sirp ja Vasar, nr 48, 28. nov.
  • Loone, Eero 1987. Kas filosoofial on Tartus tulevikku? Edasi, 12. mai.
  • Ruutsoo, Rein 1991. Eesti filosoofia bürokraatia ja kultuuri vahel. Looming 12: 1668–1684.
  • Loone, Eero 1993. Eesti filosoofia ida ja lääne piiril. Studia Philosophica I (37): 129–155.
  • Kivistik, Jaan 1993. Kas Eesti filosoofia on juba maailmatasemel? Postimees, 6. september, lk 6.
  • Kivistik, Jaan 1995. Arvustus: Teaduslugu ja nüüdisaeg IX. Teadusfilosoofia ja teadusmetodoloogia Eestis: olukord ja perspektiivid, Tallinn 1994. Akadeemia 7(12): 2641–2645.
  • Kaplinski, Jaan 1995. Eesti filosoofia. Akadeemia 7(9): 1868–1876.
  • Kivistik, Jaan 1996. Koolifilosoofia. Kultuurileht, 11. oktoober, lk 11.
  • Sutrop, Urmas 1996. Nietzsche, Kaplinski ja eesti filosoofia. Akadeemia 8(6): 1146–1162.
  • Kõiv, Madis 1999–2000. Was ist des Esten Philosophie? Metafilosoofiline mõtisklus. Akadeemia 11(11–12): 2449–2480, 2673–2704; 12(1–4): 193–222, 417–446, 639–670, 901–926.
  • Ruutsoo, Rein 2001. Filosoofiakirjandus eesti keeles ja filosoofiline kultuur aastail 1918–1940. Rmt: Tender, Tõnu (toim.), Raamatu osa Eesti arengus: Eesti Raamatu Aasta avakonverents. 6.-7. aprillil 2000, Tartu. Tartu: Tartu Ülikool, 249–268.
  • Kaplinski, Jaan 2002. Soome-ugri keeled ja filosoofia. Looming nr. 2: 231–248.
  • Parhomenko, Eduard 2002. Filosoofia Eestis: Üks metaentsüklopeediline esitus. Akadeemia 14(8): 1579–1587.
  • Eenmaa, Helen (toim.) 2002. Eesti filosoofia: mis see on? Kogumik sellest, millest kõneldakse siis, kui kõneldakse eesti filosoofiast. Tallinn: SE&JS. (Vt ka sealset bibliograafiat Eesti filosoofiast lk 138–139)
  • Loone, Eero 2002. Eesti filosoofia eesti kultuuris pärast II maailmasõda. Rmt:Eenmaa, Helen (toim.), Eesti filosoofia: mis see on? Kogumik sellest, millest kõneldakse siis, kui kõneldakse eesti filosoofiast. Tallinn: SE&JS, 15–42.
  • Parve, Valdar 2003. Eesti filosoofia: mis see selline on? Universitas Tartuensis, 24. jaanuar, lk. 2.
  • Lott, Toomas; Lõuk, Kristi; Parhomenko, Eduard; Sirkel, Riin; Traks, Kuldar; Veskimets, Ester (toim.) 2003. Tõtt-öelda. Ettekandeid seminaridelt “keel ja filosoofia” (madsa 2002) ning “millest kõneldakse siis kui kõneldakse EESTI FILOSOOFIAST” (valgemetsa 2000). Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. (Vt ka sealset bibliograafiat EESTI filosoofiast lk 144–146)
  • Matjus, Ülo 2003. MILLEST KÕNELDAKSE SIIS, KUI KÕNELDAKSE EESTI FILOSOOFIAST. Rmt: Lott, Toomas jt (toim.), Tõtt-öelda, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 104–115.
  • Jakapi, Roomet 2003. Tõtt öelda, üheskoos ja üksi. Sirp, 7. Märts. [retsensioon kogumikule Tõtt-öelda.]
  • Sutrop, Margit 2004. Mis on (eesti) filosoofia? Rmt.: Kangilaski, Jaan; Mölder, Bruno; Palge, Veiko (toim.), Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 169–186.
  • Ruutsoo, Rein 2004. Konstantin Ramul ja filosoofia sõdadevahelises Tartu Ülikoolis. Rmt. Allik, Jüri (toim.), Konstantin Ramul. Elu ja psühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 31–55.
  • Vihalemm, Rein; Müürsepp, Peeter 2007. Philosophy of science in Estonia. Journal for General Philosophy of Science 38(1): 167–191.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_filosoofia&oldid=6088322"