Mine sisu juurde

BASF

Allikas: Vikipeedia
BASF-i logo, mis on kasutusel 1. jaanuarist 2015
BASF-i logo aastast 1873

BASF on maailma suurim keemiatööstusettevõte. Firma peakorter asub Saksamaal Ludwigshafenis.[1] Firma algne nimi oli Badische Anilin- und Soda-Fabrik, kuid tänapäeval kasutatakse üksnes lühendit.

BASF-i kuulub tütar- ja sidusettevõtteid rohkem kui 80 riigis ning BASF tegutseb kuuel integreeritud tootmisalal. Lisaks on ettevõttel 390 muud tootmiskohta Euroopas, Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Aafrikas.[2] BASF-il on kliente rohkem kui 200 riigis ja ta varustab oma toodetega paljusid tööstusharusid. Vaatamata ettevõtte suurusele ja ülemaailmsele esindatusele on BASF saanud suhteliselt vähe avalikku tähelepanu, kuna 1990. aastast loobus ettevõte olmetoodete gruppidest.

2013. aasta lõpus töötas ettevõttes üle 112 000 inimese, neist Saksamaal 52 500. Samal aastal ulatus BASF-i läbimüük 73,97 miljard euroni. Rahvusvahelisel tasandil on ettevõte keskendunud Aasiale. Aastatel 1990–2005 investeeris ettevõte Aasiasse 5,6 miljardit eurot, näiteks Nanjingi ja Shanghai aladele Hiinas ja Mangalore'i Indias.

BASF Ludwigshafenis
BASF, 1866

BASF-i asutas 6. aprillil 1865 Mannheimis Friedrich Engelhorn. 1861. aastal loodi Mannheimi linna gaasitehased ning paigaldati ka tänavavalgustus. Gaasitehastes kõrvalsaadusena toodetud tõrva kasutas Engelhorn värvainete tootmiseks. BASF loodi 1865. aastal muude kemikaalide tootmiseks, mis on vajalikud värvi valmistamiseks, eriti kasutades soodat ja hapet. Ettevõte ehitati aga teisele poole Reini jõge, sest tollane linnavalitsus kartis, et keemiatehase tõttu tekkiv õhusaaste võib hakata linnaelanikke häirima. 1886. aastal viidi ka värvitootmisprotsess BASF-i ettevõttesse Ludwigshafenis.[3]

Ettevõtte valdkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
BASF-i ettevõte
BASF peakorteri asukoht Saksamaal Ludwigshafenis

BASF tegutseb mitmesugustel turgudel. Ettevõte kasutab aeg-ajalt oma reklaamitegevuses motot "Me ei tee BASF-is paljusid tooteid, mida te võiksite osta. Me teeme paljusid tooteid, mida te kindlasti ostate." Loosungina kasutatakse "BASF-i keemiatööstus".

BASF toodab mitmesuguseid kemikaale, näiteks lahusteid, amiine, vaike, liime, elektroonilise puhastusastmega kemikaale, tööstusgaase, põhilisi naftakeemiatooteid ja anorgaanilisi kemikaale. Suuremad kliendid selles segmendis on farmaatsia-, ehitus-, tekstiili- ja autotööstus.

BASF pakub laia tootevalikut ja turukogemusi, alates toormest kuni konstrueerimise ning kõrgtehnoloogiliste materjalideni (termoplast, vahud ja uretaan).[4]

Funktsionaalsed lahendused

[muuda | muuda lähteteksti]

BASF-i funktsionaalseteks lahendusteks on katalüsaatorid, ehituslikud kemikaalid ja kattesektsioonid. Funktsionaalsete lahenduste allüksuste tähtsuseks on arendada uuenduslikke, kliendispetsiifilisi tooteid ja lahendusi, mida eriti kasutatakse auto- ja ehitustööstuses.

Põllumajandus

[muuda | muuda lähteteksti]

BASF-i pestitsiidide osakonnas toodetakse põllumajandustooteid ja kemikaale. Ettevõte toodab fungitsiide, herbitsiide jms. BASF aitab põllumajandustootjal suurendada säästvalt oma saagikust ja parandada oma saagi kvaliteeti. Tehnoloogiate eesmärgiks on tagada, et taimed kasvaksid tervemate, tugevamate ja vastupidavamatena (näiteks liigniiskusele, põuale). BASF pakub ka nutikaid lahendusi kahjuriprobleemidele linna- ja maapiirkondades.[5] Ettevõte uurib ka nutrigenoomikat. BASF-i tütarettevõte toodab Amflorat, mis on geneetiliselt muundatud kartul.[6]

Biotehnoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

BASF teeb koostööd Monsanto ettevõttega biotehnoloogia arendus-, teadus- ja turundustegevuses.[7]

Õli ja gaas

[muuda | muuda lähteteksti]

BASF uurib ja toodab õli ning gaasi oma tütarettevõtte Wintershall Holding AG kaudu. Kesk- ja Ida-Euroopas töötab Wintershall koos oma Venemaa partneri Gazpromiga.

75% BASF-i aktsiatest kuulub institutsionaalsetele investoritele (BlackRockil üle 5%). 36% aktsiatest on Saksamaal, 11% Inglismaal ja 17% USAs.

BASF-i hiljutist edu pärast tarbekaupadest loobumist iseloomustab ressursitõhusa tootegruppide loomisele keskendumine. See tootmisstrateegia kajastub selles, et keskendutakse uuesti integreeritud tootmisaladele. Suurim selline integreeritud tootmiskoht asub Ludwigshafenis, kus töötab 33 000 inimest. Integreeritud tootmiskohti iseloomustab arvukate üksikute tootmisliinide koospaiknemine (tootes spetsiifilisi kemikaale), mis jagavad omavahel materjalide voo. Kõik tootmisliinid kasutavad ühist tooraine hankimist ja jäätmete ressursse, mida saab kasutada ka mujal (nt aur erinevatel temperatuuridel, väävelhape, süsinikoksiid). Majanduslik stiimul sellisel lähenemisel on suur ressursi- ja energiatõhusus kogu protsessi vältel.

Keskkonnakaitse

[muuda | muuda lähteteksti]

BASF on paigaldanud reoveepuhastitele filtrid, tänu millele pääseb keskkonda vähem saasteaineid.[8]

BASF-i ettevõte ja Columbia ülikool moodustasid partnerluse edasisteks uuringuteks- keskkonnasõbralike ja säästva energia allikatest. 2006. aastal andis BASF teada, et ettevõttel on tekkinud umbes 1,50 miljonit tonni jäätmeid. Kuigi see arv on suur, siis viimastel aastatel on BASF näidanud paranemist, vähendades pidevalt heitmete teket.[8]

  1. https://www.basf.com/group/corporate/en/careers/career_de/About_BASF_DE/BASF_Headquarters_1_3[alaline kõdulink]
  2. https://www.basf.com/group/corporate/en/about-basf/profile/index[alaline kõdulink] BASFi koduleht
  3. W. Ludewig (1966) Trans Inst Chem Engrs vol 44 ppT237-252 "Highlights in the History of BASF"
  4. "BASF Plastics Portal - Global Homepage". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2008. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2015. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. http://uk.news.yahoo.com/01122006/325/ahead-given-gmo-potato-trials.html
  7. "BASF-Gruppe: Interview Dr. Jürgen Hambrecht zur Zusammenarbeit mit Monsanto". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2012. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.
  8. 8,0 8,1 "BASF Group: Efficient processes for Companies and the environment". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2014. Vaadatud 14. jaanuaril 2015.