Mansid
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Mansid (vanem venepärane nimetus vogulid, vene keeles вогулы) on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Sverdlovski oblastisse Venemaal.
Mansi keel kuulub soome-ugri keelte ugri harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Mansid on üks kahest obiugri rahvast, teine obiugri rahvas on handid.
Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval.[viide?]
Mansisid on 2002. aasta andmetel 11 432. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi.[1] Mansi keelt valdas Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi aga ainult 938 inimest.[2]
Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid.
Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist, mil Jermak Timofejevitš tõi suurema osa Lääne-Siberist Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside arvu. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks.
Et mansid on olnud Vene ja Nõukogude võimust tugevamini mõjutatud kui nende põhjanaabrid handid, on nad viimastest rohkem venelaste sekka assimileerunud. 60% neist kasutab omavahelises suhtluses vene keelt.
Siiski on nende arv järjest kasvanud: kui mansisid oli 1926. aasta rahvaloenduse järgi 5754, siis 1959. aastal 6318, 1989. aastal 8279 ja 2002. aastal 11 432.
Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Mansi kirjandus
Nõukogude Liit toetas mansi rahvusliku kirjanduse üllitamist. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal.
Üks viimase aja tuntumaid mansi kirjanikke on Juvan Šestalov.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2014. Vaadatud 30. juunil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Mansid MTÜ Fenno-Ugria Asutus