Vigala jõgi

Allikas: Vikipeedia
Vigala jõgi
Vigala jõgi läbijooksul Rapla linnast
Vigala jõgi läbijooksul Rapla linnast
Lähe Kõnnumaal Keava rabas
58° 57′ 0″ N, 25° 0′ 25″ E
Suubub Kasari jõkke
58° 44′ 25″ N, 24° 4′ 29″ Ekoordinaadid: 58° 44′ 25″ N, 24° 4′ 29″ E
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 1520 km²
Pikkus 95 km
Parempoolsed lisajõed Kodila jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Rõue jõgi, Velise jõgi
Vigala jõgi Kuusiku mõisa veskitammi ees.
Rapla kivisild üle Vigala jõe.
Kabala mõisa vesiveski tamm.
Kuusiku mõisa vesiveski tamm.

Vigala jõgi (ka Konuvere jõgi, Koluvere jõgi) on Kasari veerohkeim lisajõgi. Jõgi asub Läänemaal Lihula vallas Rumba külas ja Martna vallas Keskküla külas ning Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu külas, Raikküla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Tamme ja Ummaru külas, Rapla vallas Iira külas, Kuusiku alevikus, Kuusiku-Nõmme külas, Rapla linnas, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külas ning Vigala vallas Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külas.

Jõgi algab Kõnnumaal Keava rabast ja suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km suudmest).

Vigala jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suurimad lisajõed on paremalt poolt Kodila jõgi ja Joosva oja ning vasakult Rõue jõgi, Ahtama jõgi, Tüüringioja, Velise jõgi ja Liivasoon.

Jõe teele jäävad Tamme veskipaisjärv (Kabala järv), Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal tohutud üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Tähelepanuväärseim sildadest asub Konuveres Tallinna–Pärnu maantee vanal lõigul. Tegemist on kivisillaga, mille pikkus 110 meetrit. Sild on ehitatud 1861. aastal ning kuulub arhitektuurimälestiste hulka.

Jõgi on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) ettevõtted Thalia LV OÜ, Raikküla Vallavalitsus, Matsalu Veevärk AS, Kehtna Elamu OÜ, Heavara OÜ, Rapla Vesi AS.

Vigala jõgi puutub kokku järgmiste kaitsealadega: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala park ja Hirvepark (Vana-Vigala park ja Hirvepark koos puiesteedega), Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Vigala jõe keskkonnaregistri kood on VEE1110400.

Vigala jõe lisajõed[muuda | muuda lähteteksti]

Sulgudes lisajõe järk (Vigala jõgi = I järk) – suubumine vasakult (v) või paremalt (p) – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.

Legend Vigala jõe läbimiseks lähtest suudmeni[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgi saab alguse Keava raba idaküljel Lau, Linnaaluste ja Paluküla külade (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lähedal, Kõnnumaa maastikukaitsealal. Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas algul Lau ja Linnaaluste külade piiril piki Keava raba serva ja siis Lau külas läbi raba ümbritseva metsa ning keerab siis läände. Umbes 600 m pärast ületab jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m järel keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m järel jälle läände keerata. Jõesäng on siin inimtegevuse poolt õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Siinkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. Umbes 300 m järel keerab jõgi lääne-edelasse. Käänukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jääb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nüüd Põrsaku külas. Umbes 2,2 km järel lõpeb inimtegevusega õgvendatud jõelõik ja algab lühike looduslik ja käänuline lõik. Umbes 400 m järel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Jõgi keerab loodesse, siis läände ja jälle loodesse, siis läände ja jälle loodesse ning voolab nüüd Hertu külas. Valtu küla (Rapla vald) piiril ületab jõe Tallinn-Pärnu raudtee, teisel pool raudteed muutub ka jõesäng looduslikuks. Jõe läänekalda lähedale jäävad Valtu põlispuud koos alleega ja Öökulli järv. Jõgi läheb jälle raudtee alt läbi ja voolab nüüd Ülejõe külas. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest läheb üle Juuru–Rapla tee (Ülejõe sild). Nüüd läheb jõgi jälle raudtee alt läbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab läände ja läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi (Rapla sild). Raplast väljudes keerab jõgi edelasse. Siin suubub temasse paremalt Aranküla peakraav. Jõgi voolab nüüd Sulupere külas, edasi Tuti külas, kus läbib Sõerumäe paisjärve ja läheb Rapla ümbersõidu tee alt läbi (Sõerumäe sild). Iira küla piiril läheb jõgi Rapla–Märjamaa maantee alt läbi (Parila sild). Jõgi voolab nüüd Iira ja Väljataguse küla piiril loogeldes edelasse. Rapla–Märjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Rõue jõgi. Iira külas asub ka Kuusiku lennuväli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku küla lõunapiiril voolab jõgi läbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rööbiti (põhjapool) kulgeb Rapla–Märjamaa maantee. Jõgi voolab nüüd Kuusiku-Nõmme külas keerab loogeldes lõunasse. Raikküla valda jõudes keerab jõgi jällegi edelasse. Siin suubub temasse vasakult Raikküla oja. Jõgi kaldub läände ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. Nüüd keerab jõgi jälle edelasse ja läbib Minnika paisjärve. Ummaru ja Tamme külade piiril keerab jõgi läände. Siin on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. Tamme külas ületab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), siin on ka Tamme veskipaisjärv. Jõgi keerab nüüd põhja, siis lõunasse ja läände ning taas lõunasse. Jõgi voolab Tamme ja Lõpemetsa küla piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe küla piiril keerab jõgi läände ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt läbi (Loe sild). Enne Märjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pärast valla piiri vasakult Ahtama jõgi. Ahtama jõgi suudmest umbes 300 m edelas ületab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja Metsküla küla piiril keerab jõgi lõunasse ja siin suubub temasse paremalt Mõisamaa oja. Peagi keerab jõgi jälle loogeldes edelasse ja läheb Märjamaa–Valgu tee alt läbi (Jaaniveski sild). Pärast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nüüd Metsaääre külas ja kuulub Sulu hoiualasse. Lokuta ja Metsaääre külade piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. Metsaääre ja Sulu külade piiril suubub jõkke Tüüringioja. Sulu külas ületab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu külas väljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nüüd Jõeääre ja Kiilaspere külade piiril läände. Paremalt suubub temasse Aruküla oja. Piki paremkallast kulgeb siin Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse siinkandis ka Konuvere jõeks. Jões on siin ka mitu saart. Siin suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jääb Kilgi soo. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere külade piiril, siis juba ainult Konuvere külas. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere külas ületavad jõe Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes läände, kuid keerab siis edelasse, et jälle loogeldes läände voolata. Siin on jões ka üks saar. Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lääne-edelas suubub paremalt jõkke Joosva oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere küla (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere külas. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis läände. Siin suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja. Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jälle läände keerata. Käänukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nüüd edelasse. Jõest kagupool kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodepool kulgeb Paeküla – Vana-Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Siin suubub vasakult jõkke Laasi kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole Paeküla – Vana-Vigala teed) jääb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nüüd Vana-Vigala külas. Jõe kallastele jääb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Üle jõe läheb siin Silla–Jädivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nüüd Vana-Vigala–Läti tee. Edasi voolab jõgi Läti külas ja keerab lõunasse, jõe ületab siin Vana-Vigala–Läti tee (Läti sild). Edasi keerab jõgi läände ning voolab Läti ja Paljasmaa külade piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, käänukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav. Jõgi voolab peagi Rumba külas, Käntu-Kastja hoiualal. Nüüd suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab läände. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lääneloode suunas ja suubub Kasari jõkke.

Välisviited[muuda | muuda lähteteksti]