Vano Allsalu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vano Allsalu (sündinud 21. märtsil 1967 Tartus) on eesti kunstnik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstihariduse omandas Vano Allsalu aastatel 19851991 Tallinna Kunstiülikoolis, mille lõpetas maalikunsti erialal. Veel enne õpingute lõppu alustas ta tööd õppejõuna, olles aastatel 19901992 Tallinna Kunstiülikooli maalikunsti lektor ja hiljem, aastatel 19921996 Tartu Ülikooli maalikunsti professori kohusetäitja. Alates aastast 2011 maali dotsent Eesti Kunstiakadeemias.

Vano Allsalu on mittetulundusühingu Sally Stuudio asutajaliige ja õppejõud aastast 1991. Aastatel 19961997 juhtis ta Sally Stuudio kaasaegse kunsti programmi "Lapsed ja moodne kunst", oli seejärel reklaamibüroo ZOOM loovdirektor ja aastatel 19992000 kirjastuse Uniprint peatoimetaja. Ühtlasi oli ta perioodil 19982003 Sally Stuudio juhatuse esimees. Alates 2001. aastast on ta eesti kunstiportaali kunstikeskus.ee toimetaja.

Eesti Kunstnike Liidu liikmeks astus Vano Allsalu 1992. aastal. Ta on osalenud aktiivselt ka muude ühiskondlike organisatsioonide töös, olles sealhulgas aastatel 19931995 ja taas alates aastast 2012 Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige, 19961998 Tartu Kunstnike Liidu eestseisuse liige ja 1998. aastal Eesti Kunstnike Liidu asepresident. Alates aastast 2012 Tartu Kunstikooli nõukogu liige. Alates 2013. aasta augustist on ta Eesti Kunstnike Liidu president.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Vano Allsalu on eelkõige tuntud abstraktsionistliku maalikunstnikuna. Eestis on tema isikunäitusi korraldatud alates 1984. aastast, ülevaatenäitustel on tema töid eksponeeritud alates 1985. aastast.

Tartus on tal olnud kolm isikunäitust – 1993. aastal “Must ja valge” Tartu Kunstnike Majas, 1994. aastal “Vaikelu” Rüütli galeriis ja 2004. aastal “Maal on maastik” Tartu Kunstimuuseumis. Tallinnas on tal olnud üle kümme isikunäituse, sh “Kena ilm” 1995. ja “Leitud ilu” 1997. aastal Vaal Galeriis, "Värvine valgus" 2001. aastal Deco Galeriis, 2004. aastal ülevaatenäitus Eesti Panga kuppelsaalis, 2005. aastal "Armas aeg" Haus galeriis ja väljapanek Riigikogu hoone kunstisaalis, 2008. aastal "Öine Ikaros" Vaal Galeriis, 2010. aastal "Süütuse aeg" Hobusepea galeriis ning 2012 "Igati" Haus galeriis ja "Unepaanika" Draakoni galeriis.

Allsalu on ise jaganud oma teoseid kolme tüüpi: (1) maalid, mida läbib silmapiiri meenutav horisontaal; (2) motiivid, mis meenutavad muust pildipinnast eraldatud, esile tõstetud objekte; (3) tööd, mida vaadates tundub nagu jälgiks vaataja turisti mobiiltelefoni videoülekannet, kui too lennukilt alla uperpallitab. Viimasesse, kolmandasse tüüpi kuuluvad tööd on talle kõige iseloomulikumad.[1]

Tema teoseid leidub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Panga, Eesti Rahvusraamatukogu, ES Sadolini ja Swedbanki kunstikogus ning mitmetes erakogudes Eestis, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Belgias, Luksemburgis, Suurbritannias ja Austraalias.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Maalikunstnik Efraim Allsalu (1929–2006) oli tema onu.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]