Avaste soo

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Avaste soo põhjaosa.
Avaste soo ääreala Avaste küla juures.

Avaste soo (ka: Mihkli soo) on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. Mõningates soo osades leidub ka siirdesooalasid kui ka pisikesi rabastuvaid alasid. Soo asub tugevalt soostunud Lääne-Eesti madaliku lõunaosas. Halduslikult jääb Avaste soo Märjamaa ja Lääneranna valla territooriumile. Soole nime andnud Avaste küla jääb soo keskmest kirdesse. Soo pindala on 88 ruutkilomeetrit. Avaste soo kuulub ulatuslikku Lihula-Lavassaare soostikku. Turbalasundi keskmine paksus on 2,6 meetrit ja maksimaalselt 4,1 meetrit.

Soo osad: Allika jõest lõunas Soontagana soo, Soontagana maalinnast loodes Maalinna soo, Soontagana maalinnast idas Kärje soo (aeg-ajalt kasutatud kogu Avaste soo rööpnimena), soo põhjaosa on kitsamas mõttes Avaste soo. Kunagine soo kirdeosas olnud Karusoo kuivendati lõplikult 20. sajandi keskpaigaks ja on kasutatav põllumajandusliku maana. Soos leidub ka soosaari, millest tuntuimad on Maalinna (nüüdseks kuivenduse tõttu poolsaar) ja Kärje mägi. Maalinna soosaar on turismiobjekt, kust soos lähtub ka umbes 1 kilomeetri pikkune laudtee.

Valdavalt moodustab puurinde sookask, siirdesoos ja rabastuvatel lappidel kasvab ka mände, siin-seal on üksikud kuuski. Taimestikus on silmatorkavaim kõrgeks kasvav pilliroog. Haruldastest taimedest on Avaste soos rabaluga, soohiilakat, sookäppa.[1]

19.–20. sajandil on soo servaaladel toimunud ulatuslikud kuivendamised, millega tekitati mitmele poole uusi suuri heinamaid. Samuti on Avaste küla piirkonnas toimunud ka soopõleng, mille asupaigale on hiljem rajatud heinamaa. Maaparandustega on rajatud kolm suuremat sooveerežiimi mõjutavat kanalit: soo idapiiril õgvendati Avaste oja, põhjaossa Rumba piirkonda rajati Liivasoone peakraav ning lääneosas õgvendati Allika jõgi.

Avaste soo on tekkinud mineraalmaa soostumisel. Kuigi vahepealsed kuivendamised on soo pindala küll vähendanud, on 21. sajandi alguses võimalik täheldada Avaste soo servaladel (Parasmaa, Rumba naabruses) mineraalmaa soostumist. Soostumist kiirendab kobraste tegutsemine soost välja voolavatel kraavidel ja ojadel. Arheoloog Evald Tõnisson on oletanud, et kuivenduseelsel ajal toimunud soostumine on enda alla matnud ka kunagisi talukohti. Ka Ludvig August von Mellin on oma kuulsas "Liivimaa atlases" 1798. aastal välja antud kaardilehel näidanud Avaste soo servas Jõgima (Rumba külast kagus) ja Soäre (Rumba külast edelas) külasid. Veel 20. sajandi keskel oskasid mitmed Vigala valla edelaosa vanainimesed näidata soos vanu talukohti.

Ojapere küla tagamaal Avaste soo kirdeservas on võetud ka turvast. Nüüdseks on vanad mahajäetud turbaväljad ehk jääksoo osaliselt uuesti soostunud.

Suur osa soo kesk- ja põhjaosast jääb Avaste looduskaitseala territooriumile.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kask, Maret 1965. Rastitelnostj bolota Avaste v Zapadnoi Estonii. Tartu: Akademia nauk Estonskoi SSR, Institut zooloogii i botaniki.