Vana-Vigala rahvamaja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vana-Vigala rahvamaja

Vana-Vigala rahvamaja on kolhoosiaegne hoone Vana-Vigala külas, kus tegutseb rahvamaja.

Majas on piirkonna suurim peosaal. Suure saali pindala on 341 m² ja see mahutab kuni 250 istekohta. Seal on lava laiusega 8,5 m ja sügavusega 5,5 m.

Argipäeviti tegutsevad rahvamajas sellised kollektiivid nagu näitetrupp Topelt-Kiiks, seltsing Vigala kunstipada, Vana-Vigala Avatud Noortekeskus, ansambel Vana Kooli Noored ja FS Kiitsharakad.

Rahvamaja juhataja on Astra Põlma.[1]

Ajalugu [2][muuda | muuda lähteteksti]

Hoone lasi ehitada kolhoos "Vabadus". Ehitus oli suurejooneline ja mahukas, algselt hoopis spordikeskuseks planeeritud. Pärast pikki vaidlusi ja läbirääkimisi valmis 1989. aasta hoopis Raplamaa suurima saaliga klubi, mis alustas tööd Vigala Maakultuurimaja nime all.

Esimene juhataja oli energiline ja muusikalembene Helju Lüllmaa.

Esimesed ringid olid naisansambel (juhendaja Helju Lüllmaa), võimlemisring (juh. Kersti Ruus), aeroobika (juh. Karin Tõldmaker, (juh. Helju Lüllmaa), naisrahvatantsurühm (juh. algul Merike Hints, hiljem Helmi Hibus ja Loide Enni). Tänaseks on Krista Tõldmakeri käe all võrsunud tantsurühmast folklooriselts Kiitsharakad.

Esimene pidu peeti 19. oktoobril 1989. Tantsuks mängis seal Vigala muusikutest kokku pandud VIA POLIC, kes varsti oma pillidega rahvamajas ka proove tegema hakkasid.

Sama aasta detsembrist sai Vigala rahvas võimaluse vaadata kino. Mehaanikuks oli Arvo Roosi.

Majas leidis oma koha Pereklubi, kes suures saalis Mare Ülemaante eestvedamisel klubiõhtuid korraldama hakkas.

1990. aastast kannab asutus Vana-Vigala Rahvamaja nimetust.

1994. aastast on rahvamaja juhatajaks Astra Põlma ja Helju Lüllmaa jätkas kunstilise juhina. 1997. aasta oktoobrist kuni 2000. aasta juulini oli rahvamaja juhataja kohusetäitja Arvo Roosi. 1998. aastal kaotati kunstilise juhi ametikoht.

Kollektiivid[muuda | muuda lähteteksti]

Kiitsharakad[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsi eesmärgiks on eeskätt Vigala kihelkonna ning Lääne-Eesti tantsude, laulude, mängude, viiside, kommete ja käsitöö kogumine, talletamine ja tutvustamine. Olulisel kohal on ka pärimuse õpetamine noortele ja teistele huvilistele. Selleks korraldatakse: koolituspäevi, laste laagreid, töötube, näitusi, ühistantsimisi ja mängimisi, esinemisi ja õppereise.

Muusikud[muuda | muuda lähteteksti]

POLICI põhikoosseisus mängisid Raivo Kalso (kitarr ja vokaal), Valdo Nööp (kitarr), Veljo Nööp (trummid), Andrus Kanter (süntesaator) ja Vello Teern (basskitarr). Tänaseks on ansambel peale mitut kokkutulekut lõplikult laiali läinud.

Vigalas tegutseb muusikuna ansamblist ainult Raivo Kalso ja käib oma lugusid esitamas koos Meelis Pappega. Raivo Kalso on ansambli repertuaari parimad palad andnud välja sooloplaadina "POOLEL TEEL" ja koostöös Valdo Nööbi ja Maret Ermiga CD-l "ÜKSIK MUUSIK".

Näiteringid[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aasta jaanuaris loodi kultuurimajja juurde kunstilise juhi ametikoht ja sinna asus värskelt Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Astra Põlma, kes juba varem seal praktikal olles näiteringi juhendas.

Trupp on asutatud 1990. aastal. Esimene etteaste toimus 23. veebruaril, mil esitati August Kitzbergi külakomöödiat "Kosjasõit". Alates aastast 2000 tuntakse kollektiivi Vana-Vigala näitetrupp Topelt-Kiiks nime all.

Trupi tegevusest on osa võtnud pea sada inimest. Tänaseks on publiku ette toodud lavastusi 24. Kümnel aastal (1998–2008) on esitatud külatükke Sillaotsa Talumuuseumis.

Trupp on osalenud Raplamaa Teatripäevadel, Külateatrite festivalil, Lääne-Eesti näitemängu päevadel ja rahvusvahelisel teatrifestivalil "Braižas" Leedus, tuues koju mitmeid preemiaid.

Mängukool ja noortekeskus[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastal kolis Vana-Vigala Teeninduskooli ruumidest rahvamajja Mängukool.

Mängukool tegutses 2004. aastani korraldades korra nädalas väikelastele mängulisi õppepäevi. Eriti vahvad olid mängukooli jõulu- ja kevadpeod. Kooli tegevus lõppes seoses väikelaste vähenemisega kogukonnas. Mängukooli õpetajateks on olnud Maiga Lints, Virge Kaldma, Ilona Pappe, Raili Roosi, Liina Kikas ja Jaanika Kuusik.

Mängukooli juhendajate ja lapsevanemate tuumikust kasvas välja idee laste- ja noortehuvikeskuse loomiseks. Vanemad moodustasid seltsingu Oma Soodu ning koostöös Vigala Vallavalitsusega avati 5. veebruaril 2002 Vigala Noortekeskus.

Keskuse juhendajateks on olnud Ilona Pappe, Virge Kaldma, Riina Rasva, Anneli Ülemaante, Anu Tikerpalu, Ene Tikerpalu, Ille Roosi, Raili Roosi, Astra Põlma.

Noorsootöötajatena on keskuses töötanud Kai Paat, Merle Liitmäe, Marika Hatto, Aivi Kärme ja Veronika Vodolžtsenko.

2004. aastast kannab keskus Vana-Vigala Avatud Noortekeskuse nime.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]