Valge laev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Valge laev oli 1860. aasta paiku Tallinna lähistel Juhan Leinbergi ehk Prohvet Maltsveti ümber kogunenud sekti uskumustes laev, mis pidi tulema ja viima usklikud paremale maale. Soterioloogilise legendi taustaks olid eestlaste seas 19. sajandi vältel levinud väljarändamine ning sellega seotud uskumused "tsaari antavast" maast Venemaal, peamiselt Siberis, kuid ka Kaukaasias, Krimmis jms.

Maltsvetlastest saati on valge laev muutunud eesti kultuuris tugevaks kujundiks, tähistades oodatavat ja loodetavat pääsemist, mis võib ka tulemata jääda. Ajaloolisi paralleele on nähtud nii Teise maailmasõja aegse massilise põgenemisega üle Läänemere (peamiselt Rootsi) kui ka Nõukogude aja alguses katkenud sidemete taastamise järel esimesena Eesti ja Soome vahet kurseerinud reisilaevaga "Georg Ots".

Valge laeva ainetel on sündinud rida lavateoseid, näiteks Jaan Metua neljavaatuseline näidend "Valge laev" 1905. aasta sündmustest (1931), Anne Türnpu näidend "Valge laev ja taevakäijad" (etendatud 2004. aastal EMA Kõrgema Lavakunstikooli XXI lennu diplomilavastusena Albu mõisas), Viktor Siilatsi muusikal "Valge laev" eestlaste väljarändest Krimmi 19. sajandi teisel poolel.

1988. aastal ilmus Osvald Toominga raamat "Musta Mandri kasupoeg. Rahva sõda ehk Valge laev". Eestis elanud rootslase, Teise maailmasõja aastail eestirootslaste evakueerimist korraldanud Carl Mothanderi mälestusteraamat, mis ilmus eesti keeles 2011. aastal Anu Saluääre tõlkes, kannab nime "Rootsi kuninga valge laev". Kriitik Aivar Kull pealkirjastas arvustuse Hellar Grabbi raamatule "Vabal häälel" 1998. aastal "Meie kriitika valge laev".

1970. aastal valmis režissöör Kalju Komissarovi käe all film "Valge laev" (operaator Jüri Garšnek, näitlejad Enn Kraam, Katrin Kumpan, Kalju Komissarov, Ago Roo, Tõnu Tepandi, Tõnu Mikiver, Einari Koppel, Gunnar Kilgas, Aarne Üksküla, Mikk Mikiver).

"Valge laev" on ka ansambli Ultima Thule laul Peep Ilmeti sõnadele. Samanimeline on 8. lugu Violina 2010. aasta debüütalbumilt "Maagiline" (muusika ja sõnad Mihkel Mattisen, esitaja Jassi Zahharov).