Jaan Metua

Jaan Metua (27. jaanuar 1889 Arandi talu, Kuivajõe vald – 22. oktoober 1945 Alavere, Harjumaa) oli eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg.

Jaan Metua on maetud Kose kalmistule.

Elulugu

Jaan Metua sündis ehitusmeistri pojana 27. jaanuar (vkj 15. jaanuaril) 1889. Ta õppis Alavere vallakoolis ja Kose-Uuemõisa ministeeriumikoolis. Käis Tallinnas mitmesugustel kursustel, osales laulukoori ja näiteseltskonna tegevuses. 1907–1916 töötas Estonias dekoraatori, koorilaulja ja näitlejana. Esimese maailmasõja ajal mobiliseerituna võttis ta osa sõjaväeteatri asutamisest Novgorodi kubermangus Selisinski alevis.

Pärast sõda töötas taas Estonias. Aastatel 1920–1922 töötas näitejuhi ja dekoraatorina teatris Apollo, 1923 Paul Pinna rahvateatris. 1924–1930 töötas Kuressaare teatris näitejuhi, dekoraatori ja näitlejana. 1926 haigestus Jaan Metua gangreeni ning tal amputeeriti jalad (1926 ja 1931). Jaan Metua jätkas töötamist näitejuhi kohusetäitjana ning Kuressaare Eesti Seltsi haruseltside teatrinõunikuna. Juba ratastoolis olles maalis ta teatridekoratsioone ning kirjutas näidendeid ja artikleid. 1937. aastal kolis ta elama kodukohta Alaverre, kus 22. oktoobril 1945 suri.

Looming

Metua kirjutistes domineerivad Eesti-ainelised naljamängud, näiteks "Jüri Rumm", "Radivere piimavedu" ja "Seljataga: Nuustaku isamaapäästjad". Oma näidendeis piitsutas Jaan Metua ühiskondlikku tagurlust, mõisnikke ja pastoreid ning teisi võimukandjaid. Ta on kirjutanud kakskümmend lavastust, millest üheksa on kirjastanud Taavet Mutsu. Metua varasemates töödes domineerib jantlik element ja kujutuse pinnalisus, hiljem osutas ta dramaturgilisele teostusele suuremat tähelepanu, kuid tema väikelavadele mõeldud loomingu kunstiline väärtus ei ole kõrge.

"Valge laev"

1932. aasta 15. märtsi Meie Maas kirjutab Kurt Saar: ""Valge Laev" käsitleb 1905. aasta sündmusi ühes Tallinna lähedal asuvas mõisas, mis, nagu autor ütleb, lõppes 11 inimese surmaga, oli väga masendav ja annab ainet mitme draama jaoks, kuid käesolevas teoses on sellest üle mindud võimalikult lühidalt. Autor on tabavalt ja loomutruult kirjutanud mässumehi ja toonud lavale tõelisuse. "Valge Laeva" peamotiiv on moonameeste õiguseotsimine mõisnikult, mis aga lõppes väga kurvalt. Jaan Metua andis kõigiti draamale vastava lavastuse, lastes end juhtida näidendi sisemisest toest."

Teoste loend

• "Kerenski ajal": (sõjaväljal) 1921 (Tallinn: W. Ehrenpreis)
• "Jüri Rumm. I jagu": rahvatükk neljas vaatuses 1921 (Kuressaare: T. Liiv)
• "Jüri Rumm. II jagu": rahvatükk 5 pildis 1922 (Kuresaare: T. Liiv)
• "Viimne päev tuleb": kolme vaatusega 1923 Tallinn (Haapsalu: M. Tamwerk)
• "Seljataga (Nuustaku isamaapäästjad)": kurb nali kolmes vaatuses Tallinn 1923 (Kuressaare: T. Liiv)
• "Jüri Rumm. III jagu": rahvatükk lauludega 3-es vaatuses 1925 (Kuresaare: T. Liiv)
• "Kuulsad kingsepad": naljamäng 2 vaatuses 1925
• "Erakud": traagi-komöödia 6 pildis 1926 Kuresaare: H. Papp
• "Jaanipäev": näidend 3 vaatuses 1927 Valga, T. Mutsu
• "Näitleja-asjaarmastaja käsiraamat": 1927 Tallinn, T. Mutsu
• "Miljonitõbi": naljamäng 4 vaatuses 1930 Kuresaare: J. Treufeldt & A. Kallus
• "Radiwere piimavedu": rahwamäng 4 vaatuses 1930 Kuresaare: J. Treufeldt & A. Kallus
• "Valge laev": 1905. aasta sündmused 4 vaatuses 1931 Kuresaare [s.o. Kuressaare]: J. Treufeldt & A. Kallus
• "Jonnipunnid": komöödia 4 vaatuses 1933 Tallinn, T. Mutsu
• "Kuidas ja mida valida repertuaari?": näpunäiteid ja arvustisi repertuaari koostamiseks väikelavadele 1933 Tallinn, T. Mutsu
• "Tornikomitee": (Seltskonnategelased): huumor kolmes vaatuses 1933 Tallinn, T.Mutsu
• "Ohwitseri tütar": näidend 4 waatuses 1934 Tallinn, T. Mutsu
• "Preedik Pudirull": kosjakomöödia 3 vaatuses 1935 Tallinn, T. Mutsu
• "Maa ja meri": (Mehed merelt): komöödia 3 vaatuses 1936 Tallinn, T. Mutsu
• "Viimsed lauad": näidend 5 järgus 1937 Tallinn, T. Mutsu (Tavet Mutsu teatrikirjastus)
• "Vabadussõja päevilt": näidend 4 vaatuses. 1938 Tallinn, Autorikaitse Ühing.

Välislingid

• Kuressaare Teatri ajalugu
• Jaan Metua teosed Tallinna ESTER-is
• Lea Raamat "Aastate 1918–1940 Saaremaa raamatukirjastajad"