Mine sisu juurde

Viktor Siilats

Allikas: Vikipeedia

Viktor Siilats (sündinud 8. novembril 1955 Tomskis küüditatute perekonnas) on Eesti ettevõtja.[1]

1973. aastal lõpetas Siilats Kohtla-Järve 1. Keskkooli. 1973–1978 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis orgaanilist keemiat ning 1985–1987 ajakirjandust (lõpetamata).[1]

1978–1982 töötas Siilats Eesti NSV Teaduste Akadeemias vaneminsenerina, 1982–1985 Eesti Televisioonis ja Tallinna linnavalitsuse videostuudios. 1985–1988 oli ta Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi direktor.[1]

Tegevus ettevõtjana

[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastal rajas Siilats firma Eesti Video, mis tootis muuhulgas Eesti-teemalist videoringvaadet Eestimaa ja teleuudiseid ABC Newsile, CNN-ile jt. 1990. Aastal rajas ta koos väliseestlasest partneri, Andres Küngiga Eesti-Rootsi ühisfirma Info, mis oli muuhulgas ka Baltic News Sevice eelasutaja. Eesti Videole ning Rootsi kontsernile Kinnevik kuulus 1993–1996 Eesti esimene eratelekanal ja aktsiaselts EVTV, mis hiljem moodustas siiani tegutseva TV3. Siilats on asutamisest saati AS-i Eesti Video juhataja, 1993–1995 juhatas ta ka AS-i EVTV. Siilats on veel aastaid hiljem kritiseerinud Eesti valitsuse otsust (kus ta saavutas ka kohtuvõidu) anda varasema Kesktelevisiooni Lõuna-Eesti saatja EVTV käsutusest konkurent Ilmar Taska juhitud Kanal 2 valdusse: "Ehkki valitsus lootis, et reisiparvlaeva Estonia huku kattevarjus ei pööra keegi sellele vähetähtsale seigale televisioonisaatjaga mingit tähelepanu, sündis nn telesõda, kuna tegu oli Lõuna-Eestit katva saatjaga. N-ö endine Ostankino kanal lõhuti saatjate kaupa tükkideks, et Ilmar Taska enne riigikogu valimisi rohkem vaatajaid saaks. Selle saatja üleminekuga Ilmar Taska kasutusse kaotas EVTV umbes 200 000 vaatajat[viide?] Lõuna-Eestist ja samas Kanal 2 vaadatavus oluliselt ei tõusnud. "EVTV maksimaalseks vaatajate arvuks oli 550 tuhat vaatajat, mis on rohkem kui kõigi hetkel Eestis tegutsevate telekanalite vaatajate arv kokku. Valitsus, mis saatjate võrgu lõhkus, kaotas valimistel ning vastav partei lakkas eksisteerimast." [1]

1993–2003 oli Siilats AS-i Info-Auto juhataja ning juhatuse esimees, praegu AS Info-Auto nõukogu esimees.[1]

2000. aastal sai Siilatsi juhitav Info-Auto, mis seni kauples Volvode ja Renault'dega, endale ka Fordi müügiõiguse Eestis. Toona ennustas Siilats, et kolmanda margi lisandudes peaks firma aastakäive tõusma 200 miljonilt Eesti kroonilt 400 miljoni kroonini.[2] Tegelikult tõusis käive veelgi enam, ulatudes 2015. aastal kuni 38 miljoni euroni.[3]

Viktor Siilatsile kuulub kinnisvaraettevõte AS Evore, kus ta on nõukogu esimees.

2006. aastast on Siilats ka OÜ Baltic Cruisers nõukogu esimees.[1] See ettevõte esindab selliseid merenduses tuntud kaubamärke nagu Princess, Hanse, Bavaria, Nimbus, Storebro, Bayliner, Brunswick ja Mercruiser.[4]

2018. aastal ostis Siilats Viljandi mõisahoone, mille ta muutis spaahotelliks Schloss Fellin.[5]

Sadamavaidlus

[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal väitsid mitmed Eesti ajalehed, et Siilatsile Haapsalus kuuluva sadama naaberkinnistul olla sadam, millele juurdepääsu Siilatsi sadam blokeerib. Kuna tänapäeval on Siilats ka selle naaberkinnistu omanik, siis peab paraku paika ka tema argument, et sellist naabersadamat aastal 2007 ei eksisteerinud, seega polnud seda võimalik blokeerida.

Nüüd aga on selline sadam olemas ning need kaks naabersadamat, Grand Holm Marina ja Veskiviigi sadam, tegutsevad sama omaniku käe all.

Haapsalus toimus vaidlus ka Siilatsi sadama kai omandiõiguse üle ja ehkki naabrid kuulutasid kai enda omaks, lõppes see vaidlus siiski Siilatsi kohtuvõiduga, mis tähendab seda, et vaidlusalune kai kuulus ja kuulub Grand Holm Marinale.[6]

Loominguline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal kirjutas Siilats vabaduse ja rändeteemalise muusikali "Valge laev",[7] kus Siilats on nii stsenaariumi, muusika aga ka osade sõnade autor. 2014. aastal ilmus “Valge laev” ka raamatu, nootide ja CD-na.[8] Muusikalis käsitletud teemad on muutunud tänapäevaks üliaktuaalseks. 2011. aastal ilmus Viktor Siilatsi raamat “Paadiga Euroopasse!”[9], mida on ilmunud eestikeelsena kaks trükki ning mis on tõlgitud inglise ja vene keelde.

2015. aastal ilmus Viktor Siilatsi raamat “Haapsalu Rahvavabariik”, mis kirjeldab Haapsalus sadama taastamisega ja sadamavaidlusega seotud sündmusi ning on teejuhiks poliitikute, ametnike ja meediaga suhtlemisel.[6]

Viktor Siilats on Eesti esimene videokunstnik.[viide?] Tema “Sepapoisid” [10] ja “C’est la vie” on pälvinud kõrge hinnangu rahvusvahelistel mittekommertsfilmide konkurssidel.[11]

Viktor Siilats on Eesti esimese arvutianimafilmi “Stroika” autor. Film valmis 1986. aastal ning aasib samal ajal Mihhail Gorbatšovi poolt välja kuulutatud perestroikat.[12]

Viktor Siilatsi ja Eesti Video koostöös on lisaks videoringvaadetele “Eestimaa” valminud ka dokumentaalfilmid “Eestimaa laul 1988” [13], “Vabaduse tee” [14] ning hiljuti ka “Tants vanakuradi vanaemaga”, mis räägib Eesti Vabariigi esimese presidendi, Konstantin Pätsi seni vähetuntud tegevusest ja ajenditest diktatuuri kehtestamisel Eestis.[15]

Seisukohavõtte

[muuda | muuda lähteteksti]

Viktor Siilats on tuntud teravate sõnavõttude poolest Eesti majanduse ja ühiskonnaelu teemadel.

Eesti liitumisse Euroopa Liiduga on Siilats suhtunud pooldavalt: "Kui midagi üldse muutub, siis tarbija kindlasti võidab."[1]

Investeerida soovitab ta immateriaalsetesse väärtustesse: "Reinvesteerige raha enda ja oma laste haridusse, reisi- ja muidu toredatesse muljetesse, sest ei haridust ega ilusaid mälestusi saa teilt keegi kunagi ära võtta."[1]

2010. aasta lõpus kirjutas Siilats korruptsioonis kahtlustatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske kohta uudisteportaalis Delfi: "Paljud vist ei tea, et Marika Priske eestvedamisel on moodustatud varivalitsuse tunnustega ühendus, kantslerite nõukogu. Otse loomulikult juhib seda Priske ise. Niipea kui valitsus on midagi tähtsat ja Prisket või teisi kantslereid puudutavat/huvitavat otsustamas, koguneb see "varivalitsus" ja teeb oma eelotsuse, mis siis valitsusele esitatakse. Katsugu vaid valitsus selle otsuse vastu minna! /---/ Kantslerite nõukogu on omamoodi teenuste börs, kus kantslerid vastastikku teeneid osutavad."[16]

Viktor Siilats on öelnud, et sellele, kes loovutab kolm tilka verd, tullakse ükskord kindlasti ka järele.[17]

Siilatsi isapoolne suguvõsa on pärit Viljandimaalt.[5]

Ennast on Siilats iseloomustanud nii: "Olen praktikust sirgunud juht. Hariduselt teadlane. See on nii tugevuseks kui ka nõrkuseks."[18]

Parunite Ungern-Sternbergide järeltulija Rhona Villanueva on nimetanud teda suure südamega meheks.[5]

Tema hobide seas on merendus, sukeldumine ja muusika. Ta on ka Tallinna Jahtklubi ja Monaco Jahtklubi liige ning Tallinna Jahtklubi viiekordne miilikippar.[1]

Siilats valdab eesti, vene, inglise ja soome keelt.[1]

Viktor Siilats oli abielus Krista Siilatsiga[19], poeg Keith Siilats töötab USA-s investeerimis- ja tarkvarakonsultandina ning tütar Kärt Siilats on finantsanalüütik ja endine tippkõrgushüppaja.[18][20]

Viktor Siilatsi uues peres kasvab tütar.[21]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Villy Paimets "Viktor Siilats – Igavene kriitik" Äripäev, 31.08.2007 (vaadatud 4. augustil 2011)
  2. Elmar Ots "Viktor Siilats sai Fordi müügiõiguse" Õhtuleht, 5. september 2000
  3. AS Info-Auto 2015.a aastaaruanne
  4. OÜ Baltic Cruisers koduleht
  5. 5,0 5,1 5,2 Jaanus Hämarsoo (4. juuni 2022). "Parunite järeltulija kiitis Viktor Siilatsi tööd Viljandi mõisaga: ta on suure südamega mees". Kroonika (ajakiri). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2022. Vaadatud 4. juunil 2022.
  6. 6,0 6,1 Viktor Siilats "Haapsalu Rahvavabariik", 2015.
  7. "Viktor Siilats kirjutas väljarändamisest muusikali" Postimees, 03.08.2011 (vaadatud 4. augustil 2011)
  8. Viktor Siilats "Valge Laev", 2014
  9. Viktor Siilats "Paadiga Euroopasse", 2011.
  10. Viktor Siilats, film "Sepapoisid" 1987
  11. Eesti Filmi andmebaas
  12. Viktor Siilats, film "Stroika" 1986
  13. Eesti Video, film "Eestimaa laul 1988"
  14. Eesti Video, film "Vabaduse tee"
  15. Viktor Siilats, film "Tants vanakuradi vanaemaga" 2015
  16. Viktor Siilats "Marika Priske, varivalitsuse peaminister" Delfi, 22. november 2010 (vaadatud 4. augustil 2011)
  17. Markus Järvi (13.11.2015). "Viktor Siilats Konstantin Pätsist: sellele, kes loovutab kolm tilka verd, tullakse järele". Objektiiv. Vaadatud 13.11.2015.
  18. 18,0 18,1 "Aripaev.ee Kuumal Toolil istus Viktor Siilats"[alaline kõdulink] Äripäev, 12.06.2007 (vaadatud 4. augustil 2011)
  19. Vesta Reest "Keith Siilats mängib miljonitega" EPL, 9. mai 2001 (vaadatud 4. augustil 2011)
  20. Kärt Siilats portaalis LinkedIn (vaadatud 4. augustil 2011)
  21. Ettevõtja Viktor Siilats sai taas isaks (vaadatud 16. oktoobril 2019)
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "blokeerib" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]