Parteiarhiiv
Parteiarhiiv on arhiiv Tallinnas aadressil Tõnismäe tänav 16. Tegu on Eesti Riigiarhiivi filiaaliga. Arhiivis säilitatakse muu hulgas Eesti NSV Siseministeeriumi, Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Eestimaa Kommunistliku Partei ja sellega seotud organisatsioonide arhivaale.
Arhiiv oli Eesti NSV ajal Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi üksus, kandes nime Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Parteiarhiiv (lühend EKPA).[1]
Parteiarhiivi oli koondatud enne 1940. aastat koostatud dokumendid Eesti Töörahva Kommuuni, Kominterni Eesti Moskva ja Leningradi sektsiooni, Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee, EKP KK välismaa I büroo, VK(B)P KK Siberi Büroo Eesti Sektsiooni, EKP Ajaloo Komisjoni, Venemaal tegutsenud kirjastuse Külvaja ja ajalehe Edasi ning Eesti NSV aegsed fondid.
27. augustil 1991. aastal arutati Eesti Ülemnõukogus NLKP ja ÜLKNÜ omandi küsimust ning võeti vastu otsus nende ülevõtmise kohta. 28. augustil moodustati Eesti Arhiiviameti poolt Parteiarhiivi ülevõtmise komisjon, kuhu kuulus 5 liiget Arhiiviametist, Riigiarhiivist ja Filmiarhiivist. 28. augustil arutas EV Valitsus oma istungil NLKP varade ülevõtmist ja otsustati anda Eesti Arhiiviameti bilanssi Tallinnas Tõnismägi 16 asuv EKP teaduskeskuse hoone ja muu vara, sealhulgas arhiiv. Likvideeritud EKP Teaduskeskuse arhiivi ja raamatukogu baasil moodustati Eesti Riigiarhiivi Filiaal (Parteiarhiiv) ja selle direktoriks määrati Valdur Ohmann.
Parteiarhiivis oli 3521 fondi. Kõige suurema osa nendest moodustasid parteiorganite, -organisatsioonide ja -asutuste fondid – arvult 3272. Komsomoli fonde on 245, muid fonde 4. Säilikuid on kokku 528 434, neist parteidokumente 430 242, komsomolidokumente 81 787, muid dokumente 3533 ja fotodokumente 12 872 säilikut. Suuremad fondid olid: EKP KK (f. 1) – 41 108 säilikut, ELKNÜ KK (f. 31) - 199 363 säilikut, EKP Tallinna Linnakomitee 7367 s., EKP Keskkomitee Kirjastus (f. 3104) – 5125 s., samuti mitmed EKP linna- ja rajoonikomiteede fondid. Oli ka viis niinimetatud isikufondi (J. Lauristini, V. Kingissepa, M. Kalinini, H. Pöögelmanni, J. Anvelti fond). Ülejäänud partei- ja komsomolidokumendid kuulusid põhilisel EKP ja ELKNÜ oblasti, maakonna- , linna- ja rajoonikomiteede, mitmesuguste partei- ja komsomolikomiteede, poliitosakondade ja parteikomisjonide fondidesse.[2].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Nõukogude Eesti. 1978. Tallinn, Valgus. 2., täiendatud trükk. Lk 212
- ↑ Kompartei arhiivi ülevõtmisest, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 13 november 1991