Kardemon

Allikas: Vikipeedia
Elettaria cardamomum2.jpg

Kardemon on vürts, mida saadakse hariliku kardemoni seemnetest.

Taim[muuda | muuda lähteteksti]

Harilik kardemon kasvab metsikult India lõunaosas. Taimel on pikad odajad lehed. Maapinna lähedal puhkevad kollakad või sinised õied. Viljadeks on 1,2 cm pikkused kuprad, milles asub tosin tugeva vürtsika aroomiga ning üsna nõrga kamprilõhnaga tumedat seemet.

Hariliku kardemoni kuprad kogutakse veidi enne täisküpsust. Neid kuivatatakse päikese käes, leotatakse vees ja kuivatatakse uuesti.[1]

Kardemon ajaloos[muuda | muuda lähteteksti]

Kardemoni kuprad

Kardemoni tunti juba Vanas-Egiptuses ja Kreekas-Roomas. Koos kaubakaravanidega jõudis see maitsetaim ka Euroopasse[2].

Antiigi õitseajal kasutati ravimi ja maitseainena ning isegi parfüümina ohtralt vürtse nimega amomon ja kardamomon. Tänapäeval arvatakse, et nende nimede taga ei pruukinud olla ehtne kardemon, vaid selle odavamad ja kättesaadavamad asendajad[3].

Juba tuhat aastat tagasi teati ja kasutati ehtsat kardemoni Euroopas Skandinaavias. Arvatavasti toimetasid selle sinna viikingid, kes avastasid selle enda jaoks uudse vürtsi Konstantinoopolist. Just Skandinaavia riigid on praegugi Euroopa suurimad kardemonitarbijad, samal ajal kui muu Euroopa, Saksamaa välja arvatud, suhtub sellesse vürtsisse üpris leigelt[3]. Maailma kardemoniekspordist umbes 15% jõuabki Põhjamaadesse ning kogu ülejäänud Euroopasse vaid 10%[3].

Ehtsa kardemoni kõrge hinna tõttu kasutatakse asendajaid kogu maailmas, eriti aga Aasias. Enamik asendajaid on robustsema maitse ja agressiivsema lõhnaga, milles pahatihti domineerib kamper. Tuntuimad asendajad on päritolumaade järgi nime saanud Jaava, Nepali, Hiina, Tai, Etioopia ja Madagaskari kardemon[3].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kardemon on hinnatud vürts, mis kuulub peaaegu kõikide vürtsisegude koosseisu. Tuntuimad nendest on karri ja garam masala. Iseseisvalt kasutatakse kardemoni peamiselt pagaritööstuses mitmesuguste keekside, küpsiste, präänikute, magusate pirukatäidiste jm. maitsestamiseks. Eriti hästi sobib kohvi sisaldavatesse toodetesse[1].

Kardemon on iidsetest aegadest olnud ka seedimist soodustav, liigset vett väljutav ning hingeõhku parandav vahend. Araablased on seda pruukinud erootiliste tunnete äratajana. Tänapäeva Lääne meditsiinis lisatakse kardemoni seedimist edendavatesse ja turseid vähendavatesse ravimitesse, parandamaks nende lõhna ja maitset, mõnede väidete kohaselt ka nende toime tõhustamiseks[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Kardemon
  2. Bickel, G. Maanõia ravinapsid, Kirilille kirjastus, 2002
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Suitsu, M. Kardemon, Kodukiri, 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]